Kaupo Meiel: Valimissedelite lähilugemine

Kaupo Meiel
, arvamustoimetuse juht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Andres Adamson

Võib vaid ette kujutada, kuidas mõni maakondliku valimiskomisjoni esimees ühel läinudnädalasel hilisõhtul koju jõudis ning oma magama sättinud lapsele väsinult head und läks soovima.


Laps, kel kaua eemal viibinut suur rõõm näha oli, hakanud paluma: "Emakene (või isakene), hellakene, loe mulle veel veidi enne magama jäämist!" "Eiiii!" karjatanud vanem ja jooksnud kodunt minema. Teda ei nähtud enam kunagi (enne järgmisi valimisi).



Käesolev aasta on nimetatud innovatsiooniaastaks, aga 2010. aasta lugemisaastaks. Seda suurem rõõm, et juba praegu ohtra lugemisega algust tehti. Eestis loeti küll peamiselt kergemaid teoseid, valimissedeleid, kuid seda põhjalikumalt ja süvenenumalt.



Iga kirjamärgi ülevaatamise ja tõlgendamise kõrval süveneti kogu Eestis vähemalt kolm, harva neli korda sedelite kaunistamiseks kasutatud kujunduselementidesse. Kas templeid ikka piisab, kas joonistatud paks mees on Ivari Padar või Edgar Savisaar ja nõnda edasi. Kirjandusteaduses nimetatakse sellist lugemismeetodit lähilugemiseks (close reading).



Nädala jooksul loeti Keskerakonna ja hiljem sotside nõudmisel lähilugemismeetodil läbi kõik 7. juunil antud sedelid. Mõni kehtetu sedel tunnistati kehtivaks ja mõni hääl vahetas kohta. Ilmselt jätkunuks lugemist kauemakski, kui riigi valimiskomisjon poleks Heiki Sibula juhtimisel laupäeval ametlikke hääletamistulemusi viimaks välja kuulutanud. Miks lugemisharjumuse süvendamine ja ühiste lugemispäevade korraldamine Sibulale niivõrd vastukarva oli, jäägu tema südametunnistusele.



Õnneks toimuvad juba eeloleval sügisel uued valimised ja siis tõuseb lugemine taas ausse, muutub igapäevaseks jututeemaks ning hoiab vaimsesse letargiasse langenud rahva meeled erksad.



Siiski on järgmise sedelitelugemiseni mitu kuud aega. Seniks soovitaks läbi töötada Sindis elava suurepärase kirjaniku Tiit Tarlapi vastilmunud romaani "Meie, kromanjoonlased". Esiteks aitab see raamat suvise vihmasajuga sisukalt aega täita ja teiseks veidi paremini mõista, mis toimus europarlamendi valimistel ning nende järel ja mis hakkab toimuma sügisestel kohalike omavalitsuste valimistel.



Head lugemist!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles