Viimsi veeklubi ujuja, Pärnust pärit Bruno Nopponen ujus ööl vastu pühapäeva Kihnust Ruhnu, läbides 58kilomeetrise vahemaa 18 tunniga.
Bruno Nopponen ujus 18 tunniga Kihnust Ruhnu
5. august 2013, 08:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ujumist alustas kaks meest, Romet Tepper ja Bruno Nopponen, sõpruskonnast puudus seekord kolmas, Henri Kaarma, kes on Tšuktšimaal ja plaanib lähiajal suurema rahvusvahelise seltskonnaga teateujumise vormis Beringi väina ületama hakata, teatas Viimsi veeklubi pressiesindaja BNSile.
Tepper ja Nopponen asusid Kihnu tuletorni juurest Ruhnu poole teele laupäeva õhtul kell 20. Poolel teel Tepper külmatunde tõttu katkestas, kuid Nopponen jõudis pühapäeva pealelõunal kell 14.15 Ruhnu saare randa. Ujuti järjest ilma puhkamata ja kokku kulus ujumisele pisut üle 18 tunni. Vahepeal peatuti vaid energiabatooni ja joogisegu ammutamiseks, kuid toimetusi tuli teha vees ilma paadist kinni hoidmata.
Ujuda tuli avamere tingimustes ja püsida kindlalt trajektooril, et mitte lasta hoovustel end Saaremaale või Lätti kanda. Raskeks tegi ettevõtmise pimedas ja jahedas öine ujumine, sest sõltumata kõrgetest päevastest temperatuuridest, langes õhutemperatuur öösel kohati 13 kraadi juurde. Teekond kujunes pikaks ja raskeks, nii nagu seda oli ka üle Soome lahe ujumine 2008. aastal.
Ujujaid saatis kaks saatepaatkonda: mootorpaat Diesel ja jaht Sole Mio.
Viimsi veeklubi ujujad on ülipikki vahemaid avaveekogudel alistanud varemgi, ühest küljest tõestamaks enesele ja teistele, et võimatu on võimalik, teisalt aga kindla eesmärgiga propageerida Eestis ujumist. Ülipikki vahemaid ujudes viiakse ujumisoskuse vajalikkuse sõnumit edasi linnast linna ja mandrilt väikesaartele tõestuseks, et hea ujumisoskusega võib läbida pikki vahemaid ja rinda pista suurte lainetega.
Mehed on varem ujunud Võrtsjärvest Tartusse, üle Soome lahe Porkkalast Suurupisse, Lätist Sõrve, Kihnust Pärnusse, ujunud mandri ja Vormsi, Hiiumaa ning Saaremaa ja pisemate saarte vahel.
Meeste ettevõtmisega on aasta-aastalt lisandunud järgijaid ja see on kindel märk kasvavast huvist avaveeujumise vastu.