Ükski arvestatav meediaväljaanne või uudistekanal ei hinnanud eile üleeilset streiki kordaläinuks. Väidetavalt osales streigis 1800 inimest kõikjal Eestis ja mingist üldstreigist rääkida ei saa. Ametiühingud paugutasid järjekordselt kõva kuulmisega valitsuse kõrva ääres nõrka tongipüstolit.
Kõige enam pani ehk täkkesse ametiühingute keskliidu Pärnumaa osakonna juhataja Tiina Parkja, kes nimetas aktsiooni eesmärgina avalikkuse teavitamist kujunenud olukorrast. Tänu meediale on inimestel, kel huvi, asjade seisust pilt käes.
Eesti inimestega on juba kord nii, et kui häda härga just kaevu ei aja, kannatab ta parema lootuses halva ära. Seda rahva pikka meelt on vähemusvalitsus viimasel ajal pidevalt kuritarvitanud. Mis juhtub aga siis, kui ükskord prahvatab vimm, mis kogunenud salaja? Kas kaitseväelased tuuakse tänavatele oma rahva vastu?
Eile oli veel raske öelda, mis saab kurikuulsast töölepinguseadusest, mille jõustumiseni pole jäänud kahte nädalatki. Alles siis, kui see peaks määratud ajal, 1. juulil kehtima hakkama, saame öelda, kas kõige kurjemad aimdused hakkavad täituma.
Ühes on ametiühingutel küll raudselt õigus. Kui riigil pole võimalik varem sõlmitud töövõtjat kaitsvatest kokkulepetest kinni pidada, tuleb asuda osapooltega uuesti läbi rääkima. Valitsus läks aga kergema vastupanu teed ning soovib teha töötaja kaitstust vähendavaid kärpeid ühepoolselt ja läbirääkimisteta.
Pärnu Postimees on sama meelt asjatundjatega, kes ütlevad, et pimedate sügispäevade saabudes jõuab kätte kõige valusam aeg, mil needki, kes praegu väidavad, et elus pole suurt midagi muutunud, hakkavad tundma majandusolukorra näpistust. Kas siis tullakse tänavatele isegi ametiühingute taganttõukamiseta, näitavad lähikuud.