Indrek Leesment: Tähelepanu rentimisel

Mihkel Leesment. Foto: dejure.ee

Kõigile on teada, et majandusolukord on toonud kaasa pankrotilaine. Samal ajal teavad vähesed, et sellega on kaasnenud risk, mille teadvustamine võiks pakkuda huvi neile, kes on andnud oma vallasvara üürile või rendile.

Üsna tavaline on, et kontoritesse, kohvikutesse ja restoranidesse ei osteta vee-, kohvi-, kakaoautomaate, vaid need renditakse. Sellise rendilepingu sõlmimisel jäetakse tihti tähelepanuta, et rentnik võib oma äri ajada samuti üüritud ruumides.

Kui rentniku ettevõte satub majandusraskustesse ja jääb ruumide üüri võlgu, võib üürileandja kasutada seadusjärgset pandiõigust ning ruumide sisustusse või kasutamise juurde kuuluva vara kinni pidada. Seejuures pole oluline, kellele see vara kuulub, kas võlgnikule endale või mõnele kolmandale isikule. Oluline on vaid see, kas üürileandja teadis, et ruumides asuv vara kuulub kolmandale isikule. Kui ei teadnud, on pandiõiguse teostamine õiguspärane ja halvemal juhul võib viia kinnipeetud vara müügini enampakkumisel.

Selliste probleemide vältimiseks peab vara rendileandmisel tegema kindlaks, kus on vara kasutamise koht ning kas see on samuti üüritud-renditud. Kui selgub, et rentnik kavatseb hakata renditud vara kasutama üüritud ruumides, tuleb välja selgitada, kes on ruumide omanik ehk üürileandja.

Edasi on vaja üürileandjat teavitada, et üüritud ruumides hakkab paiknema teile kuuluv vara, mille olete andnud üürnikule rendile. Selliselt käitudes kindlustate juriidiliselt korrektse võimaluse oma vara tagasisaamiseks juhul, kui rentnik läheb pankrotti.