Üleeile riigikogus roheliste toel vastu võetud negatiivne lisaeelarve toob kaasa üleüldise hinnatõusu ja inimeste kaitsetuse surenemise. Maksutõus, millele Reformierakonna, IRLi ja roheliste riigikogujad oma heakskiidu andsid, kujuneb tõesti räigeks.
Kummalisel kombel on Eesti astumas Läti teele. Tartu ülikooli majandusõppejõud Viktor Trasberg kirjutas eile, kuidas rahvusvahelise valuutafondi (IMF) soovitusel tarbimismaksu tõstnud Läti langes kiiresti koomasse. Eestile pole IMFi vajagi, siin teevad töö ära valitsus ja riigikogu.
Ohjeldamatu poodlemine, mida Pärnus on saanud näha taasavatud Port Artur 2s ja Maximas, meenutab pigem "surnud kassi põrget", millele järgneb kaupluste tühjenemine ostjatest, sest hinnatõusu tingimustes tuleb raha veelgi enam lugeda ja tarbimist piirata.
Eesti iga elanik on juba jäänud või jäämas tuhandete kroonide võrra vaesemaks - kadunud on matusetoetus, hambaravihüvitis, minna võib proteeside hüvitis jne. Rääkimata haigus- ja töötuskindlustushüvitistest. Õppelaenude kustutaminegi vajanuks erinevat lähenemist näiteks madalapalgalistes ametites töötajate puhul.
Pole võimatu, et sügisel seisab valitsus vajaduse ees koostada veel üks negatiivne lisaeelarve. Ajal, kui rahvalt kooritakse juba ei-tea-mitmendat nahka, on ametnikkonna elu üsna muretu ja rõõmsalt hõõruvad käsi need ettevõtjad, kes on oma tulu Eestis kasumimaksu puudumisel saanud suunata välismaale.
Olukorra halvenedes seisab Pärnugi taas vajaduse ees kärpida linna eelarvet. Tõsi, nagu näitas üleeilne volikogu istung, püütakse praegu linna rahakotist võtta veel, mis võtta annab.