Pärnu spaahotellid vaevlevad kliendipõuas

Spaad pidid tänavu leppima tavapärasest tühjemate koridoridega. Foto: Ants Liigus

Mitu Pärnu linnas tegutsevat spaad peab tänavu tunnistama tavapärasest väiksemat külastajate huvi.

Strandi spaa- ja konverentsihotelli tegevdirektori Aime Vilgase sõnutsi läheb hotellil palju kehvemini kui eelmisel aastal. "Kukkumist on olnud nii kohtade täitumuses kui hindades," lausus ta. "Esimese viie kuu põhjal võib öelda, et kokku on käive kukkunud 30 protsenti."

Vilgase arvates tuleb põhjusi otsida ilmast, Pärnu üritustest ja üldisest majandusseisust. "Kõik kärbivad oma eelarvet, alates avalikust sektorist eraklientideni, kes on meie kliendid ja kellel nüüd raha väheks jääb," lausus tegevjuht.

Strandis käivate eestlaste ja soomlaste arv on Vilgase andmeil võrdselt langenud. "See ei ole alati nii olnud, et konverentsihotelle on juurde tulnud, tahavad välisturistid uusi kohti proovida, eestlased samamoodi," rääkis ta.

Vilgase sõnutsi kasvab soomlaste ja lätlaste hulk suvel, eestlane külastab hotelli sügistalvisel perioodil tööalaselt.

Hinnad langenud

Viikingi taastusravikeskuse tegevjuht Kairi Lusik rääkis, et kohtade täitumus on tavapärasest hõredam. "Julgen ennustada, et võrreldes eelmise aastaga, langeb kogu aasta keskmine täitumus kümme protsenti," mõtiskles ta.

"Räägitakse, et lähinaabrina on Eesti muutumas väga populaarseks Soomes, kuid meie siin pole seda veel märganud," tõdes Lusik. "Ilmselt on see Tallinnas nii."

Lusiku ütlust mööda sõltub kõik siinsest hinnatasemest ning sellest, et paljud eelistavad soojemaid maid. Ometi möönis ta, et spaades polegi hinnad väga kõrged. "Reaalsus on see, et sellel aastal oleme teinud väga palju kampaaniaid ja hinnad on varasemast oluliselt soodsamad," kinnitas Lusik.

Eestlane käib Viikingis eelkõige aasta esimesel kolmel kuul, soomlasi tuleb siia kõige rohkem suveperioodil.

"Aastas käib meil 75-85 protsenti soomlasi, 25 protsenti eestlasi ning ülejäänud on Rootsi, Norra ja Läti turistid," iseloomustas Lusik klientuuri.

Eestlasi üha vähem

Tervise sanatooriumi ja Tervise Paradiisi turundusspetsialist Liina Schön tunnistas, et kui paar aastat tagasi võis juba jaanuaris öelda, et kohad on täis, on nüüd olukord muutunud.

"Nädalalõpud on küll täis, eelkõige Tervise Paradiisis, aga mõni koht on veel vaba," mainis Schön.

Turundusspetsialisti arvates tuleneb klientide puudus peale kehva majandusseisu hotellikohtade lisandumisest Pärnus.

Schön tõdes, et eestlased on spaas viimasel ajal harvemad külalised. "Kui kolm-neli aastat tagasi oli nii, et eestlasi oli Tervise Paradiisis isegi 50 protsenti ja rohkem, hakkab eestlaste osa nüüd vähenema ja seda just soomlaste kasuks."

Erakliente napib

Taastusravikeskuse Estonia müügijuht Angelika Raid kinnitas, et eelmise aastaga võrreldes on ööbimiste arv spaas vähenenud, kuid läbi käinud klientide arv samaks jäänud. "Lühikese aja pakette ostetakse küll meeleldi, kuid pikemate puhkuste jaoks klientidel enam raha ei jätku," sõnas Raid. "Ka laste arv on vähenenud, enam ei olda nõus raha välja käima."

Raidi sõnade järgi moodustavad spaa klientuurist 70 protsenti välismaalased, eelkõige soomlased. Kuid müügijuhil tuli tõdeda, et nende arvgi on viimasel ajal kahanenud.

"Ravirühmad tulevad ikka, aga just erakliente on vähemaks jäänud," selgitas ta. "Nad eelistavad lähemat sihtkohta Tallinna ümbruses."

Sõprus tõusuvees

Kui nii mõnigi spaa kurdab klientide vähesuse üle, suudab taastusravikeskus ja hotell Sõprus hoida eelmise aasta taset või seda isegi ületada.

"Kliente on veidi rohkem, kasvu põhjuseks võib pidada väga konkurentsivõimelist hinnataset ja ettevõtte tuntuse kasvu," selgitas hotelli müügijuht Jüri Meeksa.

"Palju oleme viimasel ajal rõhku pannud ennetus- ja taastusraviteenuse võimaldamisele kohalikele elanikele."

Sõpruse põhiklientuuri moodustavad soomlased, seejärel rootslased, venelased ja lätlased, kuid oluliselt on kasvanud eestlaste osa. "Pärnakad kasutavad meie teenuseid päris usinasti," kinnitas Meeksa.

Müügijuhi selgitust mööda on suvekuudel põhikülaline hotelliklient, kes otsib mugavat majutust ranna läheduses, hooajavälisel perioodil aga raviturist.

"Eestlased on altimad ära kasutama viimase hetke sooduspakkumisi ja võib öelda, et eestlaste külastuste kasv on positiivselt mõjutanud just madalhooaja täitumust," lausus Meeksa.