Juhtkiri: Jaanituled rahva südames

Foto: Pärnu Postimees

Uskumatu, aga pärast kolm nädalat kestnud vahelduva eduga vihmasadu kinkis loodus Eestile üle paljude aastate kõige meeldejäävama ja ideaalilähedasema võidupüha ning jaanipäeva. Laitmatule ilmale lisandus tänavuse võidupüha ajalooline tähtsus - möödus 90 aastat Eesti vägede võidust Saksa maakaitseväe Landeswehri üle, mis võimaldas suunata väed Riia alt otsustavasse taplusse enamlastega idapiiril. Võiduta Landeswehri üle olnuks raskem saada võitu enamlastest, sest sõjategevus kahel suunal kurnas noore riigi jõudu. Landeswehrist jagusaamine aitas kindlustada Eesti omariiklust.

Aastakümned kestnud vaidlus, kuidas Vabadussõja võitu kõige väärikamalt jäädvustada, jõudis samuti finaali. Eesti Vabadussõjas 1918-1920 saavutatud võidu auks püstitatud võidusammas on mõistetav kõigile, kes tahavad Eesti ajalugu mõista. Sammas, mis üleriigilise monumendina jäädvustab meie esivanemate kangelaslikkuse Vabadussõjas, on tänuavaldus neile 6000 mehele-naisele, kes loovutasid elu võitluses iseseisva Eesti eest.

Seda imelikum on kuulata samba avamise järel kogunenud teist sorti ühendkoori, mis päästis valla nutulaulu samba sobimatusest, sellest, et läänes ei mõisteta, ja et rahvas on lõhestatud. Need "Kolhoositari ja töölise" monumendi ihalejad solvavad Vabadussõja sangarite mälestust. Oleks vingujaid kuulda võetud, poleks sammast. See nende eesmärk oligi.

Tõik, et võidusamba autoridki on noored, sisendab lootust põlvkondade sideme püsimisse. Kes minevikku ei mäleta, ei oska kujundada oma tulevikku.

Tänuvõlg ajaloo ees on võidusamba avamisega kustutatud. Tallinnas on nüüd kesklinnas koht, kus lähemalt ja kaugemalt tulijad saavad avaldada austust Eesti riigile.