Mihkli kiriku sisekrohvi alt paistavad maalingud

Laes võlvikaare keskel aimub lillemotiiv. Rohekas hallitus on niiskuse tagajärg. Foto: Urmas Taul

Pärnu maakonnas on Mihkli kirik esimene sakraalhoone, mille laest ja seintelt avastasid kunstiakadeemia töötajad maalingud, millal need tehti, pole veel võimalik öelda.

Soontagana muinaskihelkonda 13. sajandi lõpul rajatud Mihkli kirik on Lääne-Eesti vanimaid ja omapärasemaid ehitisi, mida aegade jooksul on juurde ja ümber ehitatud. Pühakoja võlvid koos roietega said uue krohvikatte 1861. aastal, selgub Pärnus sündinud kunstiteadlase Villem Raami koostatud ülevaatest.

Mitme värvi- ja lubjakihi alt on roidekaarel välja toodud osa joonistusest, valge, punase ja sinisega tehtud kaunistus kordub 90 sentimeetri järel. Võidukaare keskel on veidi avatud õie motiiv, sellist võib eeldada kõigi võlvide keskel. Taamal paistev joonistus meenutab sulepea sulge, kuid et tegu on kaugele keskaega ulatuva ehitisega, võib arvata, et kujutatud on odaotsa.