Kommentaar: Egiptus: revolutsioon läheb edasi

Revolutsioon Egiptuses jätkub ja lõppu pole veel näha. Foto: Reuters

Tuletan meelde, et 28. novembril 2012 oli minu kommentaari pealkirjaks siinsamas ”Egiptuses käib Prantsuse revolutsioon“, mille alguses meenutasin lugejatele kuulsa suure Prantsuse revolutsiooni (1789–1794) tõuse ja langusi. Asi läks edasi, ehkki katsetega minna tagasi, tõusude ja langustega, ühe ja teise grupi juhtimisel ja ikka giljotiini kasutades, mida ühed tegid vähem kui teised. Juhin tähelepanu ka kuupäevale: just novembris 2012 algas seoses uue põhiseaduse projektiga protsess, mis viis nüüdsete veriste sündmusteni ja uue faasini Egiptuse revolutsioonis.

Praegu võib selle sisu hindamiseks kasutada mõistet „kontrrevolutsioon“, mis reakodanikule kõlab küll häirivalt, aga jääb üle nõus olla. Sõjalise riigipöördega võtsid kogu võimu tagasi need, kelle käes see oli enne revolutsiooni algust 2011. aasta jaanuaris. Ennekõike on tunnuslik esmaspäeval kõlanud sõnum, et eksdiktaator Hosni Mubarak (1982–2011) tehti puhtaks süüdistustest korruptsioonis, kusjuures varem võeti tagasi tema süüdistamine 1800 inimese hukkumises jaanuaris-veebruaris 2011. (See arv – tegelikult pikalt mahavaikitud – sai toodud, et oleks, millega kõrvutada praeguse faasi ohvrite arvu – üle 900).

Meenutan, et kohe pärast 2011. aasta revolutsiooni mõisteti Mubarak ja tema kamarilja aastateks kinni – asi, mis toimus ka näiteks Tuneesias kukutatud diktaatori seltskonnaga. Erinevalt Tuneesiast hakati Egiptuses aga juba 2012 kevadel kohtuprotsesse läbi vaatama ja õigekstegevaid otsuseid langetama, sest ... sõjavägi ehk pikalt püsinud autoritaarse režiimi põhikonstruktsioon oli ju endiselt võimul! Omavahel kokku leppinud ja nõukogu moodustanud kindralid lihtsalt loovutasid Mubaraki massidele, lubasid tsivilistidel uue valitsuse moodustada ja valimised ette valmistada. Kui aga läks valimisteni, sätiti kohtunike abil asi nii, et presidendikandidaadiks sai ka Mubaraki viimane peaminister kindral Shafiq ja liberaalsed tsiviilpläägutajad pandi otsustaval hetkel valiku ette: kas muslimivend või endiste (diktatuuri, korruptsiooni jne) kandidaat. Eelistati viimast!