Taasiseseisvumispäeva tähistamine Halinga vallas

Halinga vallas tähistati Eesti taasiseseisvumispäeva „Meie Eesti“ peoga Pärnu-Jaagupis Kirikumõisa pargis.

FOTO: Erakogu

Halinga vallas tähistati Eesti taasiseseisvumispäeva „Meie Eesti“ peoga Pärnu-Jaagupis Kirikumõisa pargis.

Ürituse korraldasid ühiselt valla kultuurikollektiivide esindajad. See oli rahvapidu, kus inimesed ei jagunenud esinejateks ja kuulajateks, vaid kõik olid osalejad. Pidu alustasid taidlejad ühiselt looga „Kungla rahvas“, mida saatis puhkpilliorkester, rahvatantsijad tantsisid ning kõik ülejäänud laulsid.

Puhkpillimuusika saatel lauldi üheskoos maha veel mitmedki rahvalaulud ning peo lõpuks tantsiti labajalavalssi ning reilenderit.

Üheks peo korraldamise põhjuseks oli soov esile tuua meie valla rikkus tohutu hulga elava kultuuri näol, mis meil on. Kõik meie taidlejad esinevad pidevalt, kuid ühiselt kohtutakse heal juhul vaid valla suurematel aastapäevapidudel.

„Meie Eesti“ pidu tõi Halinga kultuurikollektiivid kokku ennast näitama, teisi vaatama ja ühiselt aega veetma. Kokku oli umbes 70 esinejat. Keset Pärnu-Jaagupit asuvas Kirikumõisa pargis toimunud üritus oli tasuta avatud ka kõigile huvilistele, keda jagus.

Püüdsime kogu peo hoida koduse ja armsa. Seega tundusid ka tantsijatele valesti käima läinud lugu või kaks korraga mängivat lugu või üllatuseisnejana tänavalt mikrofoni juurde hüpanud laulumees teretulnud ja mõnusate lisanditena, mitte piinlike apsude või planeerimatusena.

Tõdeti, et lauluproovid, tantsutrennid, pilliharjutused on meile kõigile vajalikud, et oma igapäevasest rutiinist välja tulla, saada osa elu helgemast poolest, mõneks tunniks nädalas unustada argised mured. Seda kõike ei saaks aga olla, kui poleks meie fantastilisi, entusiastlikke ja lõputult energilisi juhendajaid. Kui taidleja jaoks on võimalik proov vahele jätta, siis juhendajad on alati kohal ning tihtilugu on tegemist vabatahtliku või pere rahakoti peal toimuva tegevusega.

Ühise "jah"-sõna ja aplausi saatel otsustati, et järgmisel aastal tuleb pidu uuesti! Loodetavasti saab sellest igaaastane traditsioon, üks põhjus uusi lugusid õppida, sest on väljund, kus neid esitada ning loomulikult ühine rõõmuväljendus meie oma riigi olemasolu ja püsimise üle. Võib küll öelda, et vabaks-laulmiste igaaastane kordamine muutub haledaks paroodiaks, kuid tegelikult on raske vastu vaielda väitele, et ühine laulmine-tantsimine-pillimäng ühendab inimesi, ühine emotsioonide jagamine seob.

Tagasi üles