Kommentaar: Keemiarelvast ja Kurdistanist

Iraagi Kurdistani valitsus seadis 3000inimeselise päevakvoodi Süüriast pagevatele kurdidele. Foto: Reuters

Nädal tagasi, 21. augustil lõi kogu Lääne infoteenistus kihama teateist, et Süürias Damaskuse eeslinnas olla hukkunud keemiarünnakuis 500–1300 isikut. Kohe olid käepärast videod sadadest laipadest, mille vahel sebisid selgelt kaitsevahenditeta isikud, ja see tekitas esimesena kahtlust esitatu suunitluses.

Konks oli selles, et viis päeva varem olid Damaskusesse saabunud ÜRO inspektorid uurima varasemaid, detsembris, märtsis ja mais külades toimunud keemiarelva kasutamisi. Seega peeti võimalikuks neid juhtumeid tagantjärele uurida, et tõde – kumb kasutas – kindlaks teha, nüüd aga nõuti mitmes pealinnas inspektorite kohest juurdepääsu uuele kuriteopaigale ja üks sõjakas avaldus järgnes teisele.

16. märtsil 1988 kasutas Iraagi diktaator Saddam Hussein Halabjas keemiarelva, mille tulemusena hukkus kohe üle 5000 kurdi ja vaevlema jäi üle 10 000. Hussein ja tema kurikuulus nõbust abi ning kuritöö vahetu juht Keemia-Ali said oma karistuse kätte aga alles 2004. aastal. Vahepeal oli USA president George Bush vanem ”lubanud“ Saddamil veel võimule jääda, kuid see kuritegu ja järgnenud Iraani vägede keemiarelva kasutamine soodustasid Ühendriikide endi minevikupatu päevavalgele võtmist ja kasutamise tagajärgedest ettekujutuse saamist.