Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2014/02/14/2820984t1h0fbb.jpg)
/nginx/o/2009/06/30/199697t1h146f.jpg)
Kümmekond päeva tagasi pöördusin avalikult kõigi Pärnu linnavolikogu liikmete poole palvega kaaluda hoolikalt ühte otsust, mis oma olemuselt toob kahju Pärnu linnale. Tuletan siinkohal lühidalt meelde asja sisu. Küsisin, kas linnavolikogul on tingimata vaja eraettevõtjale vastu tulla ja parkimismaja detailplaneeringuga avalikud parkimiskohad äripindadeks ümber vormistada.
Samuti soovitasin volikogu liikmetel mõelda, miks ikka linnapea peab halvaks mõtteks küsida tühja linnakassasse lepingus ettenähtud ja tänaseks tiksunud leppetrahvi 9,5 miljonit krooni ettevõtjalt, kes korduvalt on lubanud parkimismaja valmis ehitada, aga oma kohustust linna ja linnakodanike ees ei täida.
Miks ei võiks linn saamatult hoonestajalt parkimismaja skeleti tagasi võtta ja selle uuesti enampakkumisele panna ning uue müügiga tühja linnakassat täita? Ja viimaseks: miks on vaja muuta 2001. aastal kehtestatud detailplaneeringut, mis juba kaheksa aastat on lubanud ehitada Lai 7 kinnistule parkimismaja?
Paras teater avalikkusele
Minu esimene küsimus aga sisaldas vastust viimasele küsimusele. Juba 2001. aastal kehtestatud parkimismaja detailplaneeringut oligi tarvis muuta selleks, et ligi kolmandik parkimismaja kohtadest muuta äripindadeks. Seda oli sunnitud tunnistama volikogus eelnõu ette kandnud abilinnapea Peeter Saunpere, kes vastas volikogu esimehe Ahti Kõo küsimusele äripindade suurendamise kohta: jah, nii ta on!
Tahan tänada kõiki neid volikogu liikmeid, kes võtsid vaevaks halvamaigulise teema endale selgeks teha ja küsida selgitusi detailplaneeringu muutmise vajaduse ning selle hämarate tagamaade kohta. Need julged daamid ja härrad olid valdavalt volikogu opositsiooni esindajad - sotsiaaldemokraadid ja IRLi fraktsiooni kuuluvad volikogu liikmed.
Istungit jälgides - seda tegin ma arvuti taga, mitte volikogu rõdul, et hooguläinud volikogu esimees mind juhuslikult volikogu liikmeks ei loeks, nagu viimasel istungil mõne rõdul viibinud külalisega kogemata juhtus - tekkis mul küsimus: mis on lahti Reformierakonna fraktsiooniga Pärnu volikogus?
Linnavalitsuse kunagise töötajana ei ole mul loomulikult mingeid roosasid prille ja ma tean ammu, et volikogu istung on vaid paras teater avalikkusele ning koalitsioon volikogu kummitempel.
Koalitsiooninõukogus ehk volikogu võimueliidi tagatoas langetatakse otsused juba ette ära ja volikogu liikmed hääletavad istungil vastavalt poliitjuhtide suunistele. Sama kinnitas mulle pärast istungit vestluses paar Reformierakonna liiget: nad said väga hästi aru, et parkimismajaga seonduv pole päris õige asi, aga nemad olevat pidanud poolt hääletama, kuna juhatuses oli otsus juba niimoodi langetatud.
Erakonnas valitseb endiselt tavapäraselt tugev parteidistsipliin ja oma peaga mõtlemine pole lubatud. Mõni isemõtleja, kes erakonna punti satub, aetakse karjast üsna pea välja. Pärnu volikogus on oma fraktsioonist eemale peletatud Eino-Jüri Laarmann ja Koit Pikaro, kes ei paindunud alluma parteidistsipliinile. Mõlemad tublid mehed, kes julgevad oma peaga mõelda ja oma mõtteid avalikult välja öelda.
Selgrootud reformierakondlased
Seega, koalitsiooni käitumine volikogus ei üllatanud mind seekordki. Kuid mõtted läksid jooksma hoopis oma rada: kui selgrootuks ja Mart Viisitammest sõltuvaks on viimaste aastatega muutunud Pärnu Reformierakonna esindajad. Kuidas küll on nad kaotanud Pärnus oma näo ja muutunud Pärnu isanda Viisitamme ustavaks tööriistaks! Koalitsioonileppe täitmise taha ei saa siin küll keegi pugeda, sest sellele paberilipakale kirjutatut nagunii ei täideta. Kui kellelgi on huvi: võrrelge Pärnu linna kodulehel rippuvat erakondadevahelist lepet tegelikkusega ja arvestage, et praeguse koalitsiooni tegevusaja lõpuni on jäänud vaid mõni kuu.
Tegelikult mõistan väga hästi, millisesse olukorda on Reformierakonna esindajad Pärnus sattunud ja et lootusetu on oodata neilt teistsugust käitumist. Loomulikult võib Reformierakonda kuuluv volikogu esimees vaielda linnapeaga ajaleheveergudel suveürituse maitsekuse üle või arutleda kriitiliselt, miks läheb linnapea õhtuti kell üheksa magama.
Aga kui volikogu esimees võtaks julguse kritiseerida linnapead linnale olulistes küsimustes-otsustes, pruugib ilmselt isand Viisitammel lauasahtlist välja otsida eelnõu volikogu esimehe palgalise koha asendamise kohta sisetulekuta volikogu esimehe kohaga, nagu see oli Väino Linde ajal, ja kriitikameel asendub nõiaväel Viisitamme 100protsendise toetamisega. Õige ka, sest kus mujal on härra Kõol Pärnus linnas ikka nii tasuvat tööd leida?
Tundub, et taas on meie noort linnapead alahinnatud: 70aastase hingega uus mängur poliitmaastikul on reformaritest vanad karud oma pilli järgi tantsima saanud. Kes siis tahaks loobuda kõrgepalgalisest munitsipaalsanatooriumi juhi kohast või kopsakast palgalisast mõne linnaettevõtte nõukogu liikme tasu näol? Vastu astuda linnapea Viisitammele? Öelda näiteks ei liuväljale Keskpargis? Mõelda ise, mis on õige ja mis vale? Tänan, ei!
Paraku on sellisel poliitilisel mugavusel oma hind, mida on küll lihtne vahetada kergelt tulnud kroonideks pangaarvel, kuid mis jõudsalt hävitab erakonna poliitilist kapitali Pärnus. Aga mis sellest: hõredast linnakassast tasud muudkui jooksevad ja valimised on veel kaugel!
Veel kord suur tänu neile volikogu liikmetele, kes võtsid vaevaks avalikule pöördumisele volikogu saalis vastata, näidates üles oma saadikujulgust! Ülejäänud volikogu liikmetele soovin kena päikeselist suvepuhkust Mauritiusel või koduses Pärnus!