Kohanime muutes tuleb kuulata mõistuse häält

Põlistalud on kujundanud oma nimega silte, mis mõjuvad taiestena, nagu ka Kihnus Eesti üheks kaunimaks koduks nimetatud Järve tallu viiva tee ääres. Foto: Urmas Luik

Üle Eesti, Pärnumaa kaasa arvatud, on veeremas keelekorralduslik uuendamislaine, mille liigagara veeremise eest kutsus president Ilves ametnikke korrale.

Ajakirjanik ja teadusmees Tiit Kändler kirjutas Eesti Päevalehes, et pärandkultuuri aastal hävitab kamp riigiraha saavaid tüüpe kohanimede pärandkultuuri. Ta kutsub üles mitte alluma keelekubjastele ja jätma kohanimed, nagu need olnud.

Keelekupjad, kes tuginevad eelkõige kohanimeseadusele, on üldrahvalikuks paisuvast ülestõusust nördinud ja suunavad hinnangute odaotsa kohalike omavalitsuse poole. Nemad peavad igal üksikul juhul inimesega kokku leppima, kas ta soostub muutusega. Jõgevamaa Mokkost on saanud selle vastasseisu võrdkuju, kus eesti keele instituudi ja maa-ameti ametnikud seljatas Mokoga mitteleppiv taluomanik.