Hinnatõusu kartus paneb säästmise nimel kulutama

Riina Martinson
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kütusekanistrid.
Kütusekanistrid. Foto: Urmas Luik

Kuu vahetus tõi kaasa hulgaliselt muudatusi, mis rahakotist vähehaaval kokku suure summa viivad. Paljud, kel iga kroon arvel ja taskus vähegi vaba raha, üritavad veel täna-homme säästmise nimel vana hinnaga varu koguda.


Teisipäeva õhtul pidi Pärnus ja linna ümbruse bensiinijaamades kohati üsna pikas järjekorras ootama, et oma neljarattalise abilise kõht vana hinnaga kütust täis varuda.



Ennustuste kohaselt pidid autokütuste hinnad käibe- ja aktsiisimaksu tõusu tõttu juuli algul tõusma umbes krooni jagu.



Eile hommikul oligi paljudes tanklates hind õhtuga võrreldes käibemaksu tõusu tõttu kerkinud 25 sendi võrra. Paraku seisab suurem kütuste hinnatõus veel ees, sest praegustes hindades ei kajastu aktsiisimäära tõus. Kütusemüüjad on ajakirjanduses pakkunud, et ainuüksi aktsiisitõus kergitab hinda umbes 70 sendi võrra.



Poes hinnaerinevused


Lähinädalail poodidest kaupa valides tasub uurida, kas toodet tõepoolest hinnasildil oleva summa eest osta saab või lisandub sellele käibemaks. Nimelt venib hinnasiltide vahetamine suurpoodides üsna pikale. Näiteks Rimi andis teada, et vahetab hindasid homme ja 8. juulil. Paljud kaupmehed on aga välja käinud, et ei hakkagi toodetel hindu muutma, vaid poodi pannakse teated, mis annavad teada, et toodetele kleebitud ja kassahinnad erinevad käibemaksu võrra.



Elektriarve homseks


Käibemaksu kerkimine senise 18 protsendi asemel 20 protsendini mõjutab elektri, gaasi, kaugkütte ja prügiveo hindugi.



Et juba tarbitud elektri puhul pisutki soodustust saada, tuleks oma elektrinäit Eesti Energiale saata homseks.



Kui elektriarvesti näit saabub pärast 3. juulit, maksustatakse elektriarve 18 protsendi asemel juba 20protsendise käibemaksumääraga.



Kes seni harjunud elektri eest maksma Eesti Energia büroos kohal käies, siis eilsest seda enam teha ei saa, kuna energiafirma lõpetas teenindusbüroodes nii sularaha- kui kaardimaksed ning keskendus seal klientide nõustamisele.



Elektriarvet saab nüüdsest maksta kas pangakanalite kaudu või kõigis Eesti Posti postkontorites. Kui seni kehtis postkontoris elektri eest makstes teenustasu 20 krooni, siis eilsest on see teenus tasuta.



Haigusraha viibib


Ühtki töölkäijat ei jäta ilmselt mõjutamata haigushüvitiste maksmisel eilsest kehtivad muudatused. Nimelt ei hakata kindlustatule haigusraha maksma nüüd teisest päevast, vaid alles neljandast.



Karta on sedagi, et tööandjad ei suhtu oma põduratesse töötajatesse enam endise mõistvusega, kuna neljandast kaheksanda haiguspäevani peab töötajale haigushüvitist maksma tööandja ja alles üheksandast päevast haigekassa.



Oluline kärbe on seegi, et haigushüvitist ei maksta enam 80, vaid 70 protsenti töötaja keskmisest mullusest töötasust. Hoobi lapsevanemate rahakotile annab, et senise 100 protsendi asemel maksab haigekassa alla 12aastase lapse põetamisel hooldushüvitist 80 protsenti.



Eilsest kadus 3000kroonine matusetoetus. Riiklikku matusetoetust saavad edaspidi ainult valla- või linnavalitsused, kui neil tuleb korraldada tundmatu või omasteta lahkunu matuseid.



Lõppes lapsevanema õppelaenu osaline kustutamine. Seni kustutas riik osaliselt õppelaenu vanematel, kes kasvatasid kuni viieaastast last.



Päevaraha kaob


Eile jõustus paljuvaieldud töölepinguseadus, mis muu hulgas kehtestab töölevõtmisel automaatselt nelja kuu pikkuse katseaja, paneb tööandjale kohustuse maksta keskmist töötasu ka juhul, kui tööandjast tulenevatel põhjustel töötaja tööd ei tee, ent on valmis töötama. Olulised seadusest tulenevad muutused on, et koondatu kaotab ühe kuu raha ja et kasutamata puhkust saab tagantjärele nõuda aasta hiljem senise nelja asemel.



1. juulist muutus töö- ja teenistuslähetuste kord, mis reguleerib töölähetusel tehtud kulude hüvitamist, sätestab välislähetuse päevaraha alammäära ning maksuvaba piirmäära ja nende maksmise korra. Olulisem muutus puudutab riigisisest lähetust, kuna uue töölepinguseadusega pole tööandjal kohustust maksta selle eest päevaraha.



Täna selgub, kas töötuskindlustusmaks tõuseb järgmisest kuust kolmelt protsendilt 4,2ni.



Liiklusseadus karmistus


Alkoholijoobes tabatud mootorsõiduki- juhist saab nüüdsest kohe kriminaalkurjategija. Juht on seaduse kohaselt alkoholijoobes, kui tema väljahingatavas õhus on vähemalt 0,25 milligrammi alkoholi ehk joove 0,5 promilli.



Kehtima hakkasid kindlad trahvimäärad: 0,2-0,49 promilli puhul on trahv kuni 6000 krooni või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kuni kuueks kuuks ning 0,5-1,49 promilli korral trahv kuni 18 000 krooni, arest või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kuni üheks aastaks.



Suitsuandur kohustuslik


Päästeamet on teatanud, et alustab eilsest kõikides kodudes kohustuslikuks muutunud suitsuandurite kontrolli enim tuleohtlikuks peetavates majades ja asumites.



Suitsuanduri puudumisel võivad päästeametnikud trahvida eluaseme valdajat 12 000 - 18 000 krooniga.



Suitsurallile piir


Eilsest võib reisija väljastpoolt euroliitu maksuvabalt Eestisse tuua kaks pakki ehk 40 sigaretti, mis on seni lubatust viis korda vähem. See muudatus puudutab esmajoones Venemaalt odavaid sigarette Eestisse müügiks toonud inimesi. Maksu- ja tolliameti analüüsi põhjal on piiri ületavatest inimestest ligi 90 protsendil kaasas maksimaalne lubatud kogus alkoholi ja sigarette.



Uus piirang tõi eile Narvas üle pooletuhande inimese protestimiitingule.



Sõrmejäljed passi


Kes passi tegema läheb, peab andma sõrmejäljed. Nimelt kannab kodakondsus- ja migratsiooniamet (KMA) sellest nädalast kogu riigis kõikides teenindusbüroodes reisidokumenti digitaalsed sõrmejäljekujutised.



Nüüd tuleb seoses sõrmejälje nõudega reisidokumendi taotlemisel pöörduda isiklikult KMA teenindusse, posti teel ei saa taotlust enam esitada.



Varem väljaantud reisidokumendid kehtivad märgitud kehtivusaja lõpuni ja neisse ei tule sõrmejälgi kanda.



Dokumentide väljaandmise aeg ega riigilõivud ei muutunud.

Tagasi üles