Nädala eest lõpetas elevust tekitanud väljanäitus vanade jõuvankrite ja tsiklite suure võiduajamise marsruudil Viimsi - Laitse rallipark - Lihula mõis - Pärnu ehk "Kindral Laidoneri memoriaali 2009".
Vanaautode kõpitsejaid jagub
Tavatut võistlust kaunistanud näitusel Pärnu rannas oli väljas pisut alla 200 masina, vanim neist 1920. aastast pärinev Toomas Pärtmale kuuluv Ford TT.
Vähem ei pälvinud uudistajate tähelepanu täies sõidukorras 1972. aastal Ungaris tehaseliinilt tulnud hiiglaslik Ikarus Lux ja selle kõrval tibatillukestena mõjunud mootorrattad Jawa Robot (valmistamisaasta 1936), DKW E200 (1928), DKW Luxus 200 (1929), Zündapp K-350 (1936), BMW R 35 (1948), Iž-49 (1952).
Klubi Unic Pärnu sektsiooni, Laitse rallipargi (www.laitserally-park.ee) ja virtuaalse vanatehnikaklubi ühistegevuse tulemusel teostunud suurürituse üks ninamehi Vello Järvesalu tõdes, et tegelikult ei pidanuks jutuks olevat ettevõtmist teoks saamagi. Kurtsid ju mullu Ford T 100. sünnipäeva puhul Pärnus korraldatud vanaautode kokkutuleku organisaatorid, et raha pole ja kõik on otsas.
"Loomulikult ei saanud vanaviisi jätkata, tasuta lõunate aeg on lõppenud," nentis Järvesalu. Rääkija hinnangul oli väga hea, et tänavusel üritusel sai Pärnu meestest kõige kõvema sõna ütlejaks Suur-Jõe tänaval asuva Konse puhkeküla juhataja Raivo Annus. "Meie oleme igatahes rahul, järgmisel aastal tahaks teha veel paremini," deklareeris Järvesalu.
Korraldajaile tegi heameelt seegi, et "Kindral Laidoneri memoriaal 2009" sai Pärnu linnaltki toetust.
Näituseplatsil ürituse korraldajail jõu ja nõuga abis olnud abilinnapea Peeter Saunpere sõnutsi polnud summa suur, veidi pealt 10 000 krooni, ent summa suurus polegi nii oluline.
Hoopis tähtsam oli, et linn andis üritust toetades tegijatele märku, et nende ettevõtmine võiks edaspidigi aidata Pärnu suve sisukamaks muuta.
Pelgu, et vanadest masinatest, mida taastada, kitsas kätte jõuab, Järvesalu ei jaga.
"Ikka tuleb igasugu risu välja," nentis ta. Lisades, et vanast uue tegijaidki jätkub.
"Mis kalameest jõe äärde ajab? Vaevalt üksi kala," muigas Järvesalu. "Mitu sõpra käis näitusel, silmad hiilgasid peas, ja kui küsisin, kas pisik kallal, ütlesid, et jah, kallal mis kole."
Üks peatseid väljapanekult väljapanekule sõitjaid on ilmselt abilinnapea Saunperegi: tal ootab kodus kokkupanemist oma lapsepõlvest pärit sääreväristaja.