Keegi ei istu mootorratta selga mõttega, et täna sõidan end ribadeks. Olgugi et mootorratturite käibetõde ütleb, et küsimus ei ole selles, kas sa kukud, vaid millal kukud, on enese maanteekraavi põhjast või asfaldil lohisemas leidmine alati ootamatu.
Laupäeva ennelõuna Pärnus. Tihedas vihmasajus läheneb Riia maanteel Maxima kaubahallile mootorrattur. Vilkuv parem suunatuli annab märku tema soovist pöörata ristmikult alla. Juba ratast kallutades taipab ta aga ehmatusega, et hoog on pööramiseks veel liialt suur.
Olukorda päästa üritades krahmab rattur esipiduri hoovast. Märkamata vihmaga teepinnale imbunud õliloiku ratta all. Järgmisel hetkel vedeleb ta juba selili asfaldil ning vaatab hämmeldunult järele mootorrattale, mis paremale küljele paiskununa raginal asfaldil kaugeneb.
Teooria ja praktika käsikäes
Niisuguste õnnetuste ärahoidmiseks ei piisa autokoolist saadud õpetusest, mille järgimine säästab küll konfliktidest politseinikega, ent millest napib liikluskeerises terveks jäämiseks.
Teadmisi võib koguda enda eksimuste kaudugi. Aga vähem valus ja odavam on end üles anda mõnele motokoolitusele, mida Pärnus korraldab näiteks Velt Motocenter.
Koolitusel tehakse selgeks, kuidas ratast paremini käsitseda - nii kiirel kui aeglasel sõidul. Kuidas sõita vihma või tugeva külgtuulega. Kuidas kiiremini pidama saada või takistustest mööda põigata. Räägitakse sedagi, millistele kuluvosadele tähelepanu pöörata ning millal ja kuidas neid vahetada. Õpetatakse, kuidas ratast puhastada ja hooldada ning jagatakse muidki nõuandeid, millest võib-olla autokoolis ei räägitud.
"Me keeruliseks ei lähe, aga õpetame lihtsaid nippe, mis samal ajal väga praktilised," rääkis paarkümmend aastat ringradadel kihutanud Marko Rohtlaan, üks Velt Motocenteri koolitajatest.
Kõigi nende teadmiste omandamiseks piisab kogenud koolitaja käe all kahest ja poolest tunnist Sauga ringrajal. Seal on hea teoreetilised teadmised kohe oma rattaga järele katsetada ja käppa harjutada. "Seljaaju salvestab kõiki neid liikumisi, sa pead selle läbi kogema, siis saad paremini aru," ei ole teooria praktikata Rohtlaane hinnangul palju väärt.
Hiljem saab hakata omandatut iseseisvalt lihvima ja kinnistama. Rohtlaan möönab, et enamik nippe, mida nad õpetavad, on leitavad internetistki. Nii võiks ju iga mootorrattur end algusest peale omal käel täiendada. Kuid iseõppijatel ei ole pahatihti kõrval kogenud inimest, kes näeks ära, kui ta midagi valesti teeb. Kord juba külge harjutatud väärad sõiduvõtted on visad kaduma. Mootorrattad aga üldjuhul juhtimisvigu ei andesta.
Kõigile midagi
Lähiajal kavatseb Velt Motocenter rollerisõitjaidki koolitama asuda. "Rolleripoisid on ju sellised noored ja hulljulged," teab Rohtlaan. Et neilt autokooli läbimist ei nõuta, ohustavad need hulljulged kihutajad nii ennast kui teisi.
Esialgu on rollerikoolituse metoodika koostamisel. Kuid juba lähinädalatel peaksid Rohtlaane andmeil esimesed rolleripoisid ja -tüdrukud rajale pääsema. Kindlasti soodsama hinna eest kui mootorratturid, kes peavad koolituspäeva eest maksma 750 krooni, millele lisandub rajakasutusmaks 200 krooni.
Motokoolitusi korraldatakse suviti neli-viis korda kuus. Koolituspäevade kohta leiab infot Velt Motocenteri veebilehelt.
Olenemata sellest, kas oled vastne rattaomanik või juba karastunud mootorrattahunt - midagi uut on alati võimalik juurde õppida. "Kõik, kes käinud on, on siiamaani väga rahul olnud, sellepärast me seda teeme ja jätkamegi," usub Rohtlaan end õiget asja ajavat.