/nginx/o/2016/02/19/5064433t1h7a67.jpg)
/nginx/o/2008/12/04/100680t1h7671.jpg)
Koostöös Pärnu ajaloo suurepärase tundja ja bibliofiili Olaf Esnaga kirjutab tänane Pärnu Postimees kuurordi juubeliaastast 1939, mis ühtlasi osutus Euroopa arvestatavamate kuurortide hulka pürgiva Pärnu tipphooajaks sõjaeelses Eestis.
Juhtkiri: Kuurort eile, täna, homme
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suvest 70 aastat tagasi oleks õppijale kõrva taha panemist küllaga. Pealegi tunduvad suvedki sarnased olevat: juunis ei saadud kehvapoolse ilma tõttu hooaega vedama ja augusti lõpus enam pidama.
Siinkohal pole mõtet üles lugeda kõiki üleriigilisi üritusi, mis tookord Pärnus toimusid. Kuurordi 100 aasta juubel oli iseenesest tõsine ettevõtmine, milleks valmistumist alustati juba oktoobris 1938.
Nagu praegu meelitas Pärnu rootslasi, kes omakorda olid tulijad tänu laevaühenduse otseliinile, mis tõi Stockholmist Pärnusse 17 tunniga. 70 aastat hiljem on lennundus Rootsi pealinnast Pärnusse jõudmise aja kahandanud tunnini. Mis nii viga reisida! Siit võib loomulikult järeldada, et Pärnu linn ja ettevõtjad peavad juba praegu tegema kõik, kindlustamaks Pärnu-Stockholmi lennuliikluse jätkumine.
1939. aasta suveürituste kava on silmatorkavalt rikas üle-eestiliste esinejate poolest. Ettevõtmiste korraldamisel hingasid linn ja maakond ühes rütmis. Millega saame kiidelda nüüd?
70 aasta eest oli Pärnus valminud kaks moodsat raudbetoonsilda, Rannahotell, Rannakohvik, kaasajastatud kõiki hotelle, pansionaate ja suvevõõraste majutamisega tegelevad villasid. Pärnu juhid võisid kohalikus lehes tõdeda, et president Konstantin Pätsi jõulisel toel koostatud kuurordi arenguplaan oli selleks korraks täidetud. Mida võib öelda 70 aastat hiljem?
Ajale vaatamata peab Pärnu kuurort olema pidevas ja sihipärases arengus, et suvepealinna lipp igavesti lehviks.