Vally Selberg jagab südant hoolealustega

Pargi põlispuude poole avaneva akna laual on toaomaniku kalli asjana raamitud noorpõlvepilt ja potilill, kapikesel rohupudelid ja lugemine. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Mõisahäärberipoolses päikesevarjulises küljes istub ratastoolis arvata tublis keskeas mees ja vaatab mõtlikult enda ette. Ta on üks Pootsi hooldekodu kaheksast hoolealusest, kes kohaliku kooli ja õpilaskodu kadumise järel omaaegsele valitsejamajale uue otstarbe andmist õigustab.

Tõstamaa hooldekodu osana on eakas, kuid tipp-topp remonditud majas aidata-inimestele abikätt ulatamas neli hooldusõde, teiste hulgas vaibakoja meditsiiniharidusega perenaine Ruth Mäe.

"Oleme siin majas 20. aprillist, siin olid ruumid tühjad, miks mitte pakkuda võimalust, kui on soov ja tahtmist," seletab Tõstamaa hooldekodu ja Pootsi kui selle filiaali juhataja Vally Selberg vaikse hääle ja nagu sissepoole naeratusega.

Selberg on sotsiaaltööl 1994. aastast ja teab vanade-noorte suhetest ja suhtumistest mõndagi, mille puhul süda kokku kisub.

Hoolealuste päev algab kella kaheksast hommikusöögiga, siis saavad võetud tõbesid leevendavad arstirohud, võib vaadata suures toas televiisorit, puhata.

"Paljud käivad raamatukogus, see on siin üle ukse kohe, nii kui lahti tehakse, on seal," viitab juhataja parimale vaimuvara ja ajakirjanduse kättesaamise võimalusele. "Ja siin on park ukse all, loodus ümberringi, põllud lähedal, kabedamad korjavad talveks ravimtaimi, tee jaoks."

Tõstamaa haiglast hooldekoduks kohandatud majas läheb juurdeehitamine lahti sügisest, Pootsi mahub ruume arvestades veel inimest neli. Mitu neist, kes ennast endale kallite asjadega paika sättinud, polegi kaugemalt kui Pootsist pärit.