Pärnust maale kolinud Ruth Mäe on tõestus väitele, et levinud suundumusele vastupidi leiavad ettevõtlikud just külakohas endale meelepärase tegevuse ja teevad kaugeleulatuvat nime. Nagu Pootsi vaibakoda, mille asutaja ja perenaine Ruth on ja kus teljed lõksuvad suvelgi, sest värvirõõmsaid triibuvaipu, linikuid, kotte küsitakse meistritelt ikka ja jälle.
Võõramad leiavad vaibakoja Audru-Tõstamaa tee äärest Pootsi külakeskuse raamatukogupoolse otsa teiselt korruselt. Nagisevat puutreppi pidi üles, haagivad pilku kangastelgedel kootud mahukad kotid, mille punutud nööridega saab hoogsalt õlale visata ja kandjal pole kartustki, et keegi teise täpselt samasugusega linnas vastu juhtuks. Värvid on erinevad, triibud ja nende laius olenevad aga sellest, milliseid vaipadest üle jäänud tekstiilijäätmeid kudujal parasjagu oli kasutada.
Nõutud ja ajast aega moes püsiv sisustuskaup - kaltsuvaibad - tervitab sisenejat lahtirullituna seintel või pooleli tööna telgedel.
"Tuttavate soomlaste soovitusel hakkasin kaltsuvaipadega tegelema, tosin aastat tagasi," ütleb Ruth, kes diplomi järgi on meditsiinitöötaja, kuid olude sunnil teeninud vahepeal leiba lauale karjabrigadiri ja laohoidjanagi.