Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/02/01/4957067t1h411e.jpg)
/nginx/o/2009/07/07/203561t1h7d9f.jpg)
Hollandi tüüpi tuuleveski ostis mõisnikult Johannes Mai ja pidas möldriametit, kuni punapööre talt töö ja leiva võttis. Vene sõjaväelased võtsid tuulikult pea ja tiivad, meetriste müüride vahele seadsid ennast piirivalvurid. Üle 15meetrise hoone kõrguselt paistis neile meri Kihnuni välja.
Kolhoosiajal hoiti siin naftavaate ja lõpuks ähvardas hoonet lammutamine. "Minu isa pärandus," viitab Ülo-Hillar Mai, kellele Tuuleveski talu õuele paistab tuulelipu järgi 1832. aastal ehitatud tuulik nagu peo peal kätte.
"Katus on peal, uksed on ette pandud, vahelaed on tegemisel, esimese korruse trepp on sama koha peal kus vanagi," räägib Ülo, kelle sõnutsi tütre pere vaatab edasi, kuidas kultuurimälestiste riiklikku registrisse kantud Pootsi tuulikust turismiobjekti kujundada.