Pärnus Port Artur 2 nullkorrusel eksponaadid sisse seadnud Tartu Ahhaa teaduskeskus on kuu ajaga kogunud ligi 1000 külastajat.
Pärnus näeb lustakaid Ahhaa keskuse eksponaate
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eskalaatoriga nullkorrusele sõites on selline tunne, nagu oleks sõja eest pakku pääsenud. Väljas valitseb leitsak, aga Ahhaa teaduskeskuses, justkui suures maa-aluses parklas, on jahe. Mõnusalt jahe!
“Mida kuumem ilm, seda rohkem rahvast siin käib,” teab administraator Helin Seppenen rääkida. “Ma arvan, et pea 1000 inimest on siit küll läbi käinud.”
Tõepoolest, keskpäeva kohta on rahvast palju. Vanaema. Tema lapselapsed. Isa. Tema lapsed. Väike poiss. Lapsed. Lapsed. Lapsed. “Lastel on Ahhaas kindlasti kõige põnevam, aga täiskasvanutel samuti,” ütleb Helin ja tutvustab eri eksponaate.
Hõljuvad pallid ja miniautod
“Lastele meeldivad kõige rohkem väikesed miniautod,” viitab administraator puna-mustale pisikesele autole, kus blondide inglilokkidega tütarlaps sees istub. Istu aga sisse, hoia rooli ja auto sõidab …
Ahhaa teaduskeskuses olekski kõik justkui müstika. Hõljuv Bernoulli pall näitab, kuidas tavaline pall püsib õhusamba sees ega kuku alla. “Kiiremini voolav õhk avaldab pallile väiksemat survet kui aeglasemalt voolav õhk. Kui pall hakkab õhuvoolust väljuma, toob rõhkude erinevus selle jälle voolu sisse tagasi,” loen eksponaadi tutvustust. Polegi müstika. Füüsika hoopis.
Otsustan ennast fakiiri voodile pikali heita. Administraatorineiu näitab, kuidas ühe käeliigutusega voodisse nõelad ilmuvad. “Kui käega katsuda, on jube valus, aga pikali olles ei saa üldse aru,” seletab ta. Huh, kõhedaks võtab. Mis seal ikka. Viskan pikali. Hetkega tuleb surin selgroogu. Mõnus. “See on vanaemade ja -isade lemmikeksponaat,” ütleb Helin. Minu oma ka!
Eriline tõmbenumber paistab olevat pesapall, kus pall justkui hõljuks õhus (seda küll õhusurve tõttu, räägib Helin) ja sellele tuleb kurikaga pihta saada. Märkan meest, kes paistab niisama rõõmus nagu tema kolm lustakat last.
Lõbus kõigil
Soomest Lappeenrantast kolmeks nädalaks puhkusele tulnud mees tutvustab oma lapsi. Sanni Virtanen on pere vanim tütar. Viieaastane. Blond ja lokkis juustega. Kaksikud Nella ja Santtu on kahesed. Lapsed hullavad miniautodel.
Hoopiski vallatu on väike, nii umbes viiene poiss kõverpeeglite juures. Tõstab ühe jala, ajab keele suust välja. Peegel venitab näo kole pikaks.
Poiss naerab lustlikult ja proovib muid grimasse. “Mis su nimi on?” küsin poisilt. “Markus.” “Ja kus su vanemad on?” “Ma olen täitsa üksi,” ütleb Markus ja jätkab eri ilmetega katsetamist.
Auruturbiin, pallimeri, liikuvad robotid, peegellabürint on väike osa põnevatest eksponaatidest, mis Ahhaas uudistajaid ootavad. Ja mitte ainult lapsi!
Ahhaa teaduskeskus on Port Artur 2s avatud 9. augustini.