Julia Bugakova: Pärnu ja Sotši ajakohastavad sõprussuhteid

Kalev Vilgats
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Šotsi linnavalitsuse protokolli- ja  välissuhete osakonna spetsialist Julia Bugakova.
Šotsi linnavalitsuse protokolli- ja välissuhete osakonna spetsialist Julia Bugakova. Foto: Urmas Luik

Pärnakatega laulupeol käinud Sotši linnavalitsuse protokolli- ja välissuhete osakonna spetsialist Julia Bugakova tutvus Pärnus kohaliku turismi- ja spaa-arendusega. 1994. aastal kahe linna vahel sõlmitud sõprusleping on nüüdisajastamisel.


Sotši linnavalitsuse protokolli- ja välissuhete osakonna spetsialist Julia Bugakova, mis tunne on elada praegu Sotšis, kus valmistutakse 2014. aasta taliolümpiaks? Kuidas võtsid linlased uue olukorra omaks?


Olen üsna vanamoodne inimene ja mul olid üsna suured kahtlused olümpiaprojekti suhtes.
Kahe aastaga on suhtumine muutunud, sest linlastele jagati algusest peale selgitusi, näidati eskiise, kuidas miski hakkab välja nägema.

Näiteks elamumajandus. Olümpialastele ehitatakse praegu apartement-tüüpi hotelle, mis hiljem lähevad korteritena linnaelanike käsutusse. Juurde tuleb töökohti, osa inimesi, kes praegu on tulnud meile tööle ajutiselt, kindlasti jäävad.

Sotšis laienevad võimalused talviste spordialade arendamiseks. Näiteks Punasel Lagedal luuakse täiesti oma infrastruktuur. Loodan, et hinnadki muutuvad hiljem taskukohasemaks.
Praegu räägivad inimesed, et elu meie linnas on liiga kallis. Inimestel on nüüd õnneks võimalik valida, kuhu sõita puhkama, kuid Sotši on jätkuvalt paljude puhkajate sihtpunkt.

Kas te ei karda, et ajakohastamise tuhinas läheb kaduma ajalooline Sotši, selle linna kordumatu omapära? Oleme ju näinud neid uhkeid klaasmaju, kalleid hotelle.

Sotši omapära ei kao kuhugi. Vastupidi, seda püütakse säilitada. Praegu on plaan ehitada linna kergmetroo, pakkumise on teinud Kanada arhitektid.
Kõik uusehitised peavad olema kooskõlas maastiku ja loodusega, et ei rikutaks kohaliku looduse ilu. See on väga tähtis.

Mõistagi kulub palju aega juba sellepärast, et kõik nõuab mitut kooskõlastust: kohalikku, üleriigilist, rahvusvahelise olümpiakomiteega.

Millise mulje jättis teile meie laulupidu?

Olen vaimustuses! Mul polnud veel kunagi varem olnud sellist tunnet, kui paljutuhandeline koor laulab nagu üks suu. See vapustas mind nii, et isegi judinad jooksid üle selja. Sellepärast paningi täna pikkade käistega jaki selga. Laulupeokogemus oli rabav.

Sotši asub Pärnust ikka päris kaugel, et tihedalt läbi käia …

Aga tšarterreisid? Pärnus on ju lennujaam, meil samuti, isegi rahvusvaheline, mis avatakse selle aasta lõpus. Tuleb rohkem reise, rahvusvahelisi lende on praegu Jerevani, Viini. Miks mitte Pärnusse?

Millal jõutakse Sotši ja Pärnu suhetes juba täpsemate plaanideni?

Nüüd ongi nii, et hakkame jõudma teooriast konkreetsete valdkondadeni, kus meil on kokkupuutepunkte. Linnavalitsuste tasandil on üksteisel tähtpäevadel ikka külas käidud.
Pärnakad ja eestlased üldse on kogu aeg toetanud Anton Hansen Tammsaare majamuuseumi nii remondiraha kui uue ekspositsiooniga.

Rääkida ja arutada võib palju, aga aeg on küps tegudeks. Näiteks üliõpilasvahetus turisminduse ja hotellinduse alal. Nagu teil, on meilgi selline õppeasutus, saab vahetada kogemusi, kes millega tegeleb.

Ilmselt ongi kõige perspektiivikamad need suunad, mis on seotud kuurordi, turismi, hotellimajanduse ja spaaturismiga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles