Peep Sürje: Eriala toogu leib lauale

Peep Sürje. Foto: Peeter Langovits/ Postimees

Tänavu esimeses kvartalis tõusis töötuse määr Eestis 11,4 protsendini, teatas statistikaamet. Tööga hõivatute arv vähenes aastaga 44 000 võrra, töötus oli viimati suurem 2001. aastal. See fakt paneb mõtlema. Praegu kaaluvad paljud gümnaasiumi- ja keskkoolilõpetajad, mida edasi õppida. Minu soovitus on omandada eriala, mis annab tööd ja leiba majanduskriiside ajalgi.

Meid ümbritsev tehiskeskkond areneb järjest kiirenevas tempos. Kõrgtehnoloogia on tuleviku Eestile ainus võimalus. Detaile kokku pannes jõukust ei kasvata. Meil tuleks õppida Soomelt, kus 1990ndate lama’st osati võitjana välja tulla. Enne seda ei olnud Soome teaduse ega tehnoloogia poolest Euroopa riikide hulgas esirinnas.

Tööturuameti andmetel on töötuid mehaanika-, ehitus-, keemia-, energeetika- või arvutiinseneride hulgas väga vähe. Seda näitavad meie vilistlaste hulgas tehtud küsitlused. Eesti majanduseliidil on enamasti taskus just Tallinna tehnikaülikooli diplom. Hea näide on TTÜ aasta vilistlaseks valitute veenev rida: Tiit Vähi, Jaak Leimann, Toomas Sõmera, Toomas Luman, Jüri Mõis, Indrek Neivelt, Gunnar Okk, Toomas Annus, Väino Kaldoja, Tiina Mõis, Tarmo Noop, Valdo Kalm ja Erkki Raasuke. Meie 52 000 vilistlase seas on häid eeskujusid kindlasti igaühel meist.

Eesti majandus vajab viie aasta pärast praegusest rohkemgi väljaõppinud insenere, seda rõhutas oma aastapäevakõnes president Toomas Hendrik Ilveski, samuti on haridus- ja teadusminister pannud noortele südamele reaalainete õppimise vajalikkust. Euroopa Liidu hiljutised tööjõu vajaduse uuringud näitasid, et eriti suur nõudlus on spetsialistide järele tootmise ja teenuste valdkonnas sellistel kaalukatel aladel nagu infotehnoloogia, telekommunikatsioon ja keskkonnatehnoloogiad, sealhulgas materjalide taaskasutus ja prügimajandus.

TTÜ probleem on pigem selles, et juba meie esimese ja teise kursuse tudengid on tööandjatele niivõrd atraktiivsed spetsialistid, et neil on raskusi õpingute ja tööelu ühitamisega.

Hiljuti tuli Tallinna ülikool välja algatusega toetada oma tasuliste tudengite õpinguid. TTÜ tasuliste õppekohtade tudengite hulgas pole seni olnud märgata mingeid makseraskusi. Samuti ei ole TTÜ karjääriteenistuse andmetel tööd otsivate tudengite arv majandussurutisest hoolimata oluliselt suurenenud.

Tubli tudeng ei pea kartma rahapuudust: Eesti ettevõtted toetavad TTÜ Arengufondi kaudu meie tudengeid süstemaatiliselt. Lõppenud õppeaastal on fond toetanud üliõpilasi üle 2,4 miljoni krooniga. Alates 1999. aastast on TTÜ Arengufond ühtekokku välja andnud 524 stipendiumi kogusummas üle 12 miljoni krooni.

Loomulikult on tehnikaülikooli üks tugevusi rahvusvaheliselt hinnatud tehnika- ja loodusteaduslikud erialad, ühtaegu saab meie ülikoolis õppida majandus- ja sotsiaalteadusi ning õigusteadust.

Mustamäe suurkoolis on palju põnevaid erialasid, meil on välja arendatud korralik ülikoolilinnak. Käe-jala juures on õppehooned, ühiselamud, raamatukogu. Uue õppeaasta alguses avame majandus- ja sotsiaalteaduskonna õppehoone ning Eesti kõige nüüdisaegsema raamatukogu. Peale suurepäraste õppimistingimuste on meil nüüd igati tänapäevased ühiselamud üliõpilaste majutamiseks.

Oleme uhked selle üle, et 2005. aastal valiti tehnikaülikool Eesti kõige tudengisõbralikumaks organisatsiooniks. Valmimas on ajakohane üliõpilaskeskus, kus tudengid saavad vajadusel abi ja nõu üliõpilasnõustajatelt ning psühholoogidelt. Meie tudengid on aktiivsed õppevälises tegevuseski: robotite ja vormelautode ehitamisel, tehiskaaslase loomisel, fotoklubis, oma bändi tehes, taidlusgruppides, alates rahvatantsust ja lõpetades tudengiteatriga.