Fagoti tämber võlus Külli Lambertseni lõplikult

Taani kuningliku muusikaakadeemia lõpetanud pärnulanna Külli Sass Lambertsen: "Praegu on põnev eneseteostuse aeg." Foto: Urmas Luik

Taani kuningliku muusikaakadeemia lõpetanud, Pärnust pärit fagotimängija Külli Sass Lambertsen (34) põikas mõneks nädalaks kodulinna, andis duo Buccaga kontser- di ja valmistub esi-nema festivalil Sloveenias.

Duo Bucca on eksisteerinud aasta, ehkki mõte akordioni ja fagoti koosmängust on muusikute peas keerelnud palju kauem.

Akordionit mängib sloveen Primoz Kranjc. Bucca on nii uus, et kriitikud pole veel sõna võtta jõudnud.

"Tegelikult on asi nii: oma esimese suurema ametliku kontserdi andsime alles Pärnus. Tahtsin seda kodulinnas teha. Rõõmsaks tegi, et Raehoovi kontsert tõi palju rahvast kokku ja järelkaja oli positiivne. Oleme Taanis mänginud vaid väiksemale seltskonnale organiseeritud kontsertidel," tunnistas Külli, kes Taanis elab üheksandat aastat.

Külli ema Eve Sass töötab Luxembourgis tõlgina, filoloogiakandidaadist vanaema Leida Talts peab Pärnus pensionäripõlve.

"Pere on maailmas laiali. Vanaema Leida sünnipäeval saime nüüd kokku, ainult mu abikaasa Mads pidi jääma Kopenhaagenisse. See-eest oli kohal ema vend Austraaliast oma perekonnaga," avaldas Külli.

"Kõik käisid Bucca kontserdil ja vanaemal õnnestus lõpuks näha, millega ta lapselaps tegeleb," lisas Külli.

Unistuste duo

Külli silmad särasid eriliselt, kui ta rääkis: "Mulle meeldib mängida väikestes koosseisudes ja helimaailma suhtes on Bucca unistuste duo, sest mind köidavad eri kõlavärvid, tavatu pillide kooslus. Mind on alati lummanud kummalised helid ja muusika, mis kannab endas nii ilu kui kummalisust."

Akordioni ja fagoti duosid palju ei leia. Küllil kui fagotimängijal oleks kõige lihtsam võtta enda kõrvale pianist, sest repertuaari fagotile ja klaverile on oi kui palju. Bucca- sugusele aga repertuaari ei ole.

"Väljakutse ongi selles, et endal on võimalus otsida noodid, mis meeldivad ja mille kallal saab natuke tööd teha. Osa meie programmist ongi fagoti repertuaar klaveriga, kohandatuna akordionile. See on uudne ja uudsuses peitub võlu. Primoz vaatab muidugi väljaotsitud materjali üle: kas tal on üldse võimalik valitud muusikat akordionil mängida. Klaveri eripära on see, et tal on pedaal. Kui aga akordioninupult näpu tõstad, katkeb heli kohe," selgitas vestluskaaslane.

Primoz on Külli arvates võrratu muusik ja kaaslane, aldis otsingutele. Noored on loonud kontakte omavanuste heliloojatega, kes on huvitunud Bucca omapärasest kooslusest ja tahavad spetsiaalselt sellele duole kirjutada. Heliloojadki näevad siin väljakutset. Muide, Raehoovi kontserdil kantigi ette sloveenist helilooja just Buccale loodud muusikapala. Nii Primoz kui Külli on elevil, kuidas neid Sloveenias festivalil vastu võetakse. Festivali nimi on "Imago" ja viimane kontsert 23. juulil.

"Me sobime sinna. Väga põnev on," resümeeris Külli ootusi-lootusi Buccaga. "Seda võib nimetada eneseteostuse ajaks."

Primoziga, keda Külli peab muusiku ja isikuna tundlikuks suurepärase huumorimeelega inimeseks, õpiti koos Kopenhaagenis ja ta kuulub Lambertseni pere sõprade ringi.

Kuninglik akadeemia

Külli sündis-kasvas-õppis Pärnus, lõpetas muusikakoolis klaveriklassi, kui oli 14-15 aastat vana. Kui sõbranna paar aastat hiljem hakkas puhuma puhkpilli, mõtles tüdruk: "Tahaksin ka mõnd pilli puhuda." Läkski selle sooviga tollase muusikakooli direktori Silvi Baradinskase juurde uurima, kas on võimalik kelleltki tunde võtta. Baradinskas oli omakorda vahetult enne seda vestelnud Tallinnast Pärnusse kolinud Artur Raidmetsaga, kelle üks paljudest oskustest on fagotimängu valdamine.

"Miks mitte fagott?" mõtles Külli, kiirustas koju ja lõi lahti entsüklopeedia, et teada saada, kuidas pill välja näeb. Paraku polegi fagott nii teada muusikainstrument, vaid kuulub orkestris pigem tagasihoidlike hulka.

"Nüüdki, kui olen sõpradega koos, juhtub seltskonnas olema mõni, kes palub fagotil mängida, sest tahab kõla kuulda ja pilli näha," naeris Külli.

Tundides võlus fagott tüdruku oma tämbriga lõplikult ära. Aasta aega Raidmetsalt oskusi kogunud, suundus Külli Tallinna Georg Otsa muusikakooli.

Siis viskas noorustuhin tema teel kõvera sisse: kaks aastat Otsa-koolis tõid peale isu õppida filosoofiat. Nii viiski neiu dokumendid nii Tartu ülikooli kui Elleri muusikakooli, et jätkata seal fagotiõpinguid. Fagotiklassi lõpetaski ta Elleri-koolis.

Järelemõtlemisaeg, kes temast saab, kestis veel aasta ülikoolis õppides. Siis tegi Külli korraga pöörde tagasi muusika juurde ja astus Tallinnas muusikaakadeemiasse. Kõver, mis läbitud, andis hingerahu ja tõi selguse tulevikku.

Muusikaakadeemiast oli võimalus Erasmuse programmi raames minna Taani kuninglikku muusikaakadeemiasse vahetusüliõpilaseks. Eestis oli Küll lõpetanud  teise kursuse, aasta Taanis pidi olema täienduseks.

"Mul hakkas Taanis nii meeldima, et tegin seal sisseastumiseksamid ning alustasin otsast. Taani puhkpilliõpetus on tundlikum hingamistehnika osas. Kuna mina olin hilja alustanud, kehaliselt õiget harjumust veel polnud, andis iga tund õpetaja Asger Svendseniga nii mõtlemisainet kui ammendamatut inspiratsiooni puhumistehnika arendamiseks. Ta viitsis mind detailselt töödelda, süvendatult õpetada. Korraga tundsin täie selgusega: kui ma üldse tahan muusikuks saada, on ainuõige siia jääda," meenutas Külli.

Külli lõpetas akadeemia 2006. aastal ja elab nüüd juba kolmandat aastat vabakutselise muusiku elu. "Vabakutselise elu on selline, et ega palju plaanida saa. Helistatakse, kutsutakse ja lähen. Kohe pärast kooli mängisin poolteist aastat Malmö ooperi orkestris. Üldse on orkestris mängimine mulle südamelähedane ja prioriteet: põnevus seisneb selles, et mu musikaalsus on dirigendi võimuses."

Taani prints

Mõte tulla Eestisse tagasi kummitas Küllit seni, kuni ta kohtus trummimängija Mads Lam-bertseniga. Taani prints ei tulnud küll valgel hobusel, võlus aga neiu ära oma olemusega. Tegi vigureid, viskas nalja. Pealegi sai temaga kõigest rääkida ja selgus: mõlema suhe maailma ja inimestesse on sarnane.

Madsi isa ja ema elavad Jüüti poolsaare alevikus oma majas. Isa töötab mehaanikuna, ema teeb Legolandis mänguasju.

"Taanlased on eestlastest mänglevamad ja otsivad rohkem kinnitust, et kõik on hästi. Fookus püsib heaolul. Eestis ei pea iga tund mainima, et sul läheb hästi, aga ma õppisin sellegi ära, ehkki ei võta ütlust nii tõsiselt kui nemad," rääkis Külli muiates. Ja lisas, et taanlased on väga muusikalembesed: paljud mängivad kitarri ja laulavad.

"Koosviibimistel on tavaliselt ikka laulu ja pillimängu, aga vahel istume niisama.  Pärnus harjusin juba lapsena sellega, et vanaema Leida juures oli alati laul ja vanaisa mängis pilli. Vanaema ema omakorda olevat laulu- ja näitemänguinimene olnud. Kusagilt sealt olen minagi oma geenid saanud. Kui vanaema Leidaga räägime, läheb jutt ikka ja alati vanaisale," meenutas vestluskaaslane.

Rokkmuusik Mads lööb sellal, kui naine Pärnus viibib ja Sloveenias esineb, trummi oma Kopenhaageni bändis, mis kontsertesinemisteks moodustatud.

Külli sõnutsi on nad Madsiga mõlemad vabakutselised ja elavad ära, ehkki just Mallorcale suvitama ei sõida. Tema ja Madsi ühishobi olevat jalgrattaga matkata ja tungi kaugete maade järele ei ole. Hoolimata sellest, et Taani sotsiaalsüsteem on tugev ja töötud muusikudki saavad hakkama, kindlustasid noored oma rahaseisu. "Otsisime lisatööd. Mulle isiklikult ei meeldi abi küsida," avaldas Külli.

Nii vajataksegi Madsi muusikariistade poes, kus ta parandab pille, Küllit oodatakse ujulas kui vetelpäästjat - selle ameti saamiseks tuli läbida vastav koolitus. Veel on Madsil kindel gospelbänd kirikus. Mis pilliparandamisse puutub, siis Madsil olevat selle peale kuldsed käed. 

Noor abielupaar saab kokku kuu lõpul ja seekordne kohtumine on igati eriline.

Ees on kolimine üüripinnalt esimesse päris oma korterisse. Pisike kahetoaline ta on, aga see-eest oma. Kopenhaagenis, üsna kesklinna lähedal. Meri asub niisama kaugel, kui Pärnu kesklinnast randa maad on.

"Meid ootab ees pisike muinasjutt: ostsime pangalaenuga korteri. Kuna üür on Taanis väga kõrge, leidsime, et majanduslikult kasulikum on kodu osta. Pillidega harjutamiseks üürime siiski pinda koos Madsiga," jutustas Külli.

Madsi mureks ongi praegu  Kopenhaagenis oma kodu võtmete kättesaamine. "Tuleb väike pidu sõprade ja šampanjaga," ütles naine.