Nädala tegu: Triibuline ülikond linnapeale

FOTO: Andres G. Adamson

Läinud nädala keskne sündmus oli Pärnu linnapea Mart Viisitamme ja abilinnapea Simmo Saare kriminaalasja kohtusse jõudmine. Kas nüüd saab öelda, et kaua tehtud, kaunikene? Küsitav.


Pärast seda, kui võimalike korruptsioonijuhtude menetlemine Eesti kuues suuremas linnas anti kaitsepolitsei kätte, hakkas linnaametnikke vahele jääma kui jäneseid paeltesse. Vähemate tegelaste nimed ei öelnud kogu riigis midagi, rohkem kõlasid Narva, Tallinna ja Pärnu linna juhtide nimed.



Ma ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kes sooviks Mart Viisitamme jätkamist Pärnu poliitikas ja Pärnu edasist naeruvääristamist Eesti avalikkuse silmis. Ent ma tean paljusid, kes ei usu selle kriminaalasja vettpidavusse.



Üks asjatundjatest ütles otse, et traagelniidid paistavad läbi ja tegemist on iga hinna eest kokku otsitud asjaga. Kes teab, sest seegi autoriteet võis juhtumit hinnata vaid selle järgi, mida avalikkus on teada saanud.



Riigikogu liige Mark Soosaar seevastu leidis, et kaitsepolitsei on jätnud kahe silma vahele hoopis paljutõotavamad seigad Viisitamme valitsemise ajast. Näiteks, kuidas osutus võimalikuks, et algava majanduslanguse tingimustes kujunes keskraamatukogu uue osa ruutmeetri hinnaks 60 000 krooni?



Või kui palju maksis tegelikult Eesti Vabariigi väljakuulutamise mälestusmärk Rüütli platsil? Soosaare arvates ei saanud lihtsale betoonivalule kuluda palju üle miljoni krooni, kulutatud summa oli aga märksa suurem. Võib-olla ei otsinud kaitsepolitsei päris õigest kohast?



Demokraatlikus õigusriigis astus Rootsi asepeaminister Mona Sahlin tagasi, kui ta oli kogemata kasutanud isiklikuks sukkpüksteostuks riigi krediitkaarti. Kohtu alla sattunud kõrge linnaametnik peaks Pärnus samuti taanduma ja loobuma sügisesest kandideerimisest, sest vaevalt kohtuveskid selleks ajaks jahvatamisega valmis saavad.



Ent Eesti on juba kord selline peeglitagune, tont teab milline üleminekuühiskond, kus kõik on võimalik.



Igal juhul ei ole Pärnu linnaametnike kohtuasjas kaalul ainult nende mundri puhtus, vaid kaitsepolitsei mainegi.

Tagasi üles