Juhtkiri: Eestlased Euroopa Parlamendis

Kalev Vilgats
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Pärnu Postimees

Täna algab Euroopa Parlamendi uue koosseisu esimene kolmepäevane istumine. Tööd on ees kõvasti. Täna valitakse Euroopa Parlamendi president ja 14 asepresidenti, homme peab vastne president kõne ja valitakse parlamendi kvestorid, kes vastutavad vahetult parlamendiliikmeid puudutavate haldus- ja finantsküsimuste eest. Homme tehakse kokkuvõte Tšehhi eesistumisest, 18.-19. juuni Euroopa ülemkogu tulemustest ja arutatakse Rootsi eesistumise tegevuskava. Ülehomme toimuvad parlamendikomisjonide asutavad koosolekud.


Eesti saadikud Euroopa Parlamendis jagunevad seekord nelja fraktsiooni vahel: Euroopa Rahvapartei, Euroopa Liberaalide ja Demokraatide Liit, sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon ning rohelised/Euroopa Vabaliit. Rohkem jagunemine pole võimalik, kuid ilmselt on õigus Indrek Tarandil, kes oma liitumist rohelistega põhjendas vajadusega, et Eesti esindajad osaleksid võimalikult paljudes fraktsioonides.



Meile peaks lähipäevil kõige enam huvi pakkuma ja olema põnev jälgida, kas keegi Eesti saadikutest pälvib mõne silmapaistva koha.



Eelmises koosseisus oli sots Toomas Hendrik Ilves oma valimiseni Eesti Vabariigi presidendiks Euroopa Parlamendi väliskomisjoni aseesimees ja teine sots ehk Marianne Mikko juhtis Euroopa Parlamendi Moldova delegatsiooni.



Ükskõik, mida Euroopa Parlamendist ei arvataks, on tegemist maailmas unikaalse koguga, mis ühendab 27 riiki. Euroopa Parlament on oma olemuselt ainulaadne üleeuroopaline seadusandlik organ.



Sügisel Iirimaal toimuvast teisest referendumist Lissaboni leppe üle sõltub, kuidas kujuneb nii Euroopa Parlamendi kui Euroopa Liidu käekäik tervikuna.



Keeruline aeg nõuab Euroopas pädevaid otsustajaid.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles