iDeal kampaania

Kui Pärnus moositi riigivanemat

Riigivanema kohalolekust andis märku masti tõmmatud Eesti riigivapiga sinimustvalge trikoloor.

FOTO: Olaf Esna erakogu


Kui eakal inimesel ärgates kusagilt valutab, on ta õnnelik: "Jälle on üks päev ees!" Paraku sunnivad need valud tohtrite ja haiglate-sanatooriumide vahet saalima. Kui Konstantin Päts 1934. aastal riigitüüri vägivaldselt oma kätte võttis, oli ta juba 60aastane. Peale diabeedi põdes ta podagrat (vt "Tuna" 2008-1, lk 84) ja reuma jalas surus kepi kätte. Põdurana olnuks raske riiki roolida, seepärast kasutas ta oma puhkusi ihuhädade ravitsemiseks.


Riigipea Pärnus ravil


1934. aastal oli Päts Pärnu mudaravila patsient. 1935. aasta juunis käis ta paar nädalat Poolas Truskavetšis (praegu Ukraina) mineraalveega ravimas podagrat. Seejärel tõi reuma ta jälle Pärnusse. 5. juulil käis riigivanema vanem käsundusohvitser kolonel Grabbi Pärnus ja reserveeris taas Salme villa alias Kurgo villa.



1935. aastal saabus Päts Pärnusse ravile kui riigivanem, seepärast oli vastuvõttki seisusekohane. 12. juulil olid tal Pärnumaa piiril vastas Pärnu-Viljandi kaitseringkonna ülem kolonel A. Pulk, maavalitsuse esimees J. Marksoo, prefekt Vares, komissarid Vau ja Võhma, Kaitseliidu Pärnumaa maleva pealik T. Adamson, kes Pätsi uudistajate silmade all tervitasid.



Pärnu-Jaagupi alevi vahele oli ehitatud auvärav, mille juures tervitasid riigipead Vee, Halinga, Enge ja Kaelase vallavanem ja kohalikud noorkotkad-kodutütred.



Pärnus oli silla otsa Vee tänavale üles rivistatud kaitseväe aukompanii orkestriga. Uudishimulikke pärnakaid olevat kohal olnud paar tuhat. Aukompanii kohal väljus Päts autost. Orkester mängis hümni ja tervitusmarssi.



Tere tulemast ütlesid ja riigipea kätt pigistasid garnisoniülem kolonel Kivi ja linnapea Kask. Riigipea tervitas aukompaniid, seejärel ulatasid Naiskodukaitse esindaja Timusk ja ohvitseride naissektsiooni poolt Lõhmus talle punaseid lilli. Aukompanii paraadmarsi järel istus Päts autosse ja sõidutati Kaarli tänavale, kus olid üles rivistatud skaudid, gaidid, noorkotkad ja kodutütred. Riigivanemale kingiti lilli ja hüüti kolmekordne "elagu!".



Keskpäevast oli kogu Pärnu riigivanema ja linna aukodaniku Konstantin Pätsi saabumise puhul lipuehtes.



Riiki juhiti Pärnust


Reuma jalas oli Pätsil niivõrd tugev, et ta sai liikuda vaid kepi toel. Tugeva valu tõttu pidi ta arstide soovitusel viibima toas ja lamama voodis. Seepärast läks ta saabumisjärgsel päeval kell 10 supelasutusse mudavanni võtma, nii iga päev tund aega. Raviarst oli professor dr V. Vadi.



Mõnepäevase vannitamisega kadus riigivanema jalast terav valu ja käimine muutus kergemaks. Kolmapäeval, 17. juulil suutis ta vastu võtta valitsuse liikmeid.



Lõuna paiku jõudsid autodel Pärnusse välisminister J. Seljamaa, tema abi H. Laretei ning välissaadikud Strandmann, Akel ja Schmidt, samuti välisministeeriumi kõrgemad ametnikud.



Kohale saabus kindral J. Laidonergi. Pärast lõunasööki suvekasiinos võttis riigivanem kogu seltskonna vastu Salme villas. Eelmisel päeval oli Tallinnas toimunud nõupidamine välisministeeriumi ja saatkondade vahelise töö korraldamise asjus.



Nüüd kanti riigipeale ette nõupidamise tulemused ning anti põhjalik ülevaade riigi sisepoliitilisest olukorrast.



Aruandmine riigipeale algas kell 15.45 ja lõppes kell 20.30. Seejärel võttis Päts vastu teedeminister Otto Sternbecki, kellega arutati Eestisse 13 silla ehitamist kella 23ni. Kõne all oli Tori ja Siimo (Siimu) sildki ning Pärnusse nahksilla asemele uue silla ehitamine.



Neljapäeval jõudis Pärnusse riigivanema minia koos pojapoja Mattiga. Reedel, 19. juulil viibis riigivanem Tallinnas valitsuse koosolekul, kus muu seas otsustati jaatavalt Pärnu sildade ehitamise küsimus, ja laupäeval naasis Päts ravile.



Pärnu esitab oma soovid


Samal ajal töötas Pärnu linnavalitsus palehigis kuurordi arendamise plaanide kallal. Kõne all oli hotelli ehitamine, plaaži laiendamine, supelrajooni tänavate korrastamine, kuurordile uue keskkoha rajamine.



Pühapäeval, 21. juulil võttis riigivanem vastu terves koosseisus Pärnu linnavalitsuse, kuulas ära nende soovid ja kavatsused ning tundis elavat huvi Pärnu arengu ja tulevaste ehituste vastu.



Linnavalitsus tänas riigipead Siimo ja Suursilla ehituskavva võtmise eest. Tänamiseks oli enamgi põhjust, sest ilusa jutu ehk moosi-mise tulemusena võidi välja kuulutada uue rannahotelli ehitustööd, alustada supelasutuse juurdeehitusega ja võidi esitada majandusministeeriumile kinnitada kuurordi heakorrastamise kava, sest riik lubas selleks nelja aasta jooksul 60 000 krooni.



Viis kilomeetrit jalgsi


Järgneval nädalal käis riigivanem põllutööminister N. Taltsi ja põllumajandusinspektor Sinbergi saatel Lepplaane asunduses, kus elanikud kurtsid koolimaja puudumise üle. Selle küsimuse otsustas Päts kohapeal ja lubas koolimaja ehitamisega algust teha juba sama aasta sügisel.



Tagasiteel jäi riigipea auto mutta kinni, seepärast lükkasid minister, inspektor ja riigivanem autot tagant, kuni see porist välja sai. Kui selgus, et seda teed on kergem käia kui sõita, kõndis seltskond jalgsi maha ligi viis kilomeetrit.



Paarinädalane ravi supelasutuses oli Pätsile nii pika maa läbikõndimise võimalikuks teinud.



Pärnus veedetud ajal olid viimased riigivanema arendatud ideed raudteejaamahoone ning Pärnu sadama ja turu vahele külmhoone ehitamine. Paraku ei saanud need teoks.



Kullatud raamis riigivanem


Pühapäeval, 28. juulil andis kolonel Grabbi linnavalitsusele üle riigivanema kingituse - kullatud raamis maali riigivanemast, töö autor oli K. Hermann. Linnavalitsus võttis oma aukodaniku kingi tänuga vastu ja paigutas selle volikogu saali esiseinale riigi ning linna vapi vahele.



Riigivanem lahkus Pärnust pärast kolmenädalast ravi 1. augustil tervenenuna. Jälle rivistusid Kaarli tänavalt kuni Kuuse tänavani Kaitseliidu aukompanii koos orkestriga, noorkotkad, kodutütred, skaudid ja gaidid. Pätsi väljumisel mängiti tervitusmarssi ja seejärel võttis riigivanem vastu aukompanii tervituse.



Prouad Timusk ja Lõhmus ning gaidid ja kodutütred ulatasid lilli ning kutsusid Pätsi  järgmisel aastal uuesti Pärnusse.



Riigivanem paitas lapsi ja kõndis Kuuse tänavale auto juurde. Seal jäeti jumalaga linnapea ja muude ametiisikutega. Noored hurraatasid kolm korda ja hüüdsid kolmekordse "elagu!". Rohked pealtvaatajad aplodeerisid.



Maakonna piirini saatsid riigipead maavalitsuse esimees, garnisoniülem ja politsei esindajad.



Nii sai Pärnust suvepealinna asemel, kus ministrid vahetpidamata sebisid, jälle tavaline Eesti linn.

Tagasi üles