Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2009/07/18/208829t1hb1e5.jpg)
Meie riigi elanikkond ei koosne ainult rikastest kodanikest. Valdava osa moodustavad väikese sissetulekuga inimesed, kellest paljud saavad miinimumpalka. Poliitikud on jaganud inimesed nende sissetulekute järgi “kastidesse”, mis on ülekohtune ja šokeeriv.
Ühele emale antakse lapse kasvatamiseks kuus 3000 krooni, teisele, kellel kõrge palk, on määratud 30 000 krooni. Kuigi Eesti riigile on tähtsad kõik sündinud lapsed, hoolitseb riik siiski ainult kõrgepalgaliste ja poliitikute laste heaolu eest.
Tahaksin teha poliitikutele selgeks laste sellise ülekohtuse kohtlemise tagamaad. See ema, kes saab praegu vaid 3000 krooni kuus, ei saanud oma väikesest palgast lapsepuhkusele jäämise eel midagi kõrvale panna.
Emal, kes saab 30 000 krooni, oli võimalus oma kõrgest palgast igakuiselt piisavalt säästa.
Valitsus ja poliitikud on kogu aeg väitnud, et riigil on raha vähe ja kulutusi tuleb kärpida. Tundub, et see jutt ei vasta tõele, poliitikute väljaütlemised ei lähe nende tegudega kokku. Ei tea, kas mõnel kõrgel poliitikul on sündimas uusi ilmakodanikke? Tuli ju kehval ajal sotsiaalminister Hanno Pevkur välja ettepanekuga tõsta veelgi kõrge toetuse saajale antavat raha ja maksta 2010. aastal üle 35 000 krooni.
Nii olevat juba 2008. aastal seadustanud riigikogu. Kindlasti oleks minister pidanud esitama valitsusele seaduse muutmise eelnõu ja raskel ajal peaks hoopiski 30 000kroonist vanemahüvitist kärpima.
Millal saame valitsuse ja riigikogu, kelle eesmärk oleks kõigi eesti emade võrdsem kohtlemine, mitte rikaste hüvede suurendamine?