/nginx/o/2016/02/19/5064433t1h7a67.jpg)
/nginx/o/2008/12/02/99996t1h05db.jpg)
Kõik, kelle ametiülesanded seda nõuavad, püüavad leida majandusest märke, et juba hakkab minema paremaks. Analüütikud võistlevad ennustustes, millal ulatuvad jalad põhja ja algab tõus ülespoole. Reaalsus pole aga nii optimistlik, ent see informatsioon kas ei jõua üldse või tuleb lugejani suure hilinemisega.
Omamata usaldusväärset informatsiooni, ei oska me seada keerulises majandusolukorras oma käitumist ja tehakse vigu riikide juhtimisel.
50aastane Türgist pärit USA majandusteadlane, New Yorgi ülikooli majandusprofessor Nouriel Roubini ütles 2005. aastal, et koduhinnad Ameerikas sõidavad spekulatsioonilainel, mis uputab varsti majanduse.
2006. aasta septembris hoiatas ta skeptilist rahvusvahelist valuutafondi (IMF), et “USAd ootab tõenäoliselt üks-kord-elus elamuehitusbuum, naftašokk, järsult vähenenud tarbijausaldus ja sügav majanduslangus”.
Roubini ennustas ameeriklastele raskusi kodulaenudega, mispeale New York Times õnnistas teda sildiga “dr Doom” (“dr Viimnepäev”). Mõni väljaanne pidas teda hoopiski “dr Gloomiks” (“dr Sünge”).
IMFi ökonomist Prakash Loungani aga nimetas Roubinit prohvetiks, ja kuigi Roubini on alles 410. kohal eluajal tsiteerimiste poolest, hääletas Prospect Magazine ta tänavu jaanuaris oma maailma 100 suurima elava intellektuaali nimekirjas teisele kohale (nr 1 oli USA kindral ja toonane vägede juhataja Iraagis David Petraeus).
Briti The Economist kirjutas, et Roubini võib pidada ennast ainsaks, kes nägi majanduses süngust lähenemas.
Roubini andis intervjuu ajakirjale Newsweek, kus esitas lähiaja võrdleva prognoosi. USAs usutakse, et selle aasta kolmandas kvartalis toimub majanduses positiivne kasv, neljandas kvartalis ületab see kasv kolmanda kvartali oma kahe protsendi võrra ja uus aasta jätkub samuti kaheprotsendilise kasvuga.
Roubini usub aga, et majanduslangus miinus kuus protsenti kahes viimases kvartalis väheneb miinus kahele neljandas kvartalis. Järgmisel aastal on USA majandustõus 0,5 protsenti. “Isegi kui tehniliselt oleksime majandussurutisest väljas, tunneksime ikkagi, nagu oleksime surutises,” rääkis ta.
Roubini arvates ei ulatu jalad põhja mitte kolme kuu pärast, vaid järgmise aasta keskpaiga poole.
Roubini peab ennast dr Realistiks, sest ei usu uude suurde depressiooni. Kui ta möödunud aasta lõpul oli mures L-kujulise depressioonilähedase majandusarengu pärast, iseloomustas ta pool aastat hiljem USA majandust kui U keskel olevat ja depressioonilähedase L-i risk oli vähenenud 30 protsendilt 15-20 protsendini.
Mis aga oleks järgmise majandustõusu kütus? Siin on Roubini ettevaatlik, sest USA majanduskasv viimased 25 aastat on olnud kinnisvara ja krediidimullid. Paraku on jõutud sinnamaale, et enam pole, millest mulle luua (olnud on kinnisvara-, IT-, elamuehitus-, kaubandus-, aktsia- ja kinnisvara-, isegi kunstimull, ja kõik on lõhkenud). Seega peab uus majanduskasv olema jätkusuutlik ja mullivaba.
Roubini intervjuu ilmus Newsweekis 4. mail 2009. Roubini seisukohti vahendas eesti keeles alles Äripäev 15. juunil.
8. juuni Newsweek kirjutas maailma majanduse paranemise teedest, mida tähistatakse tähekujuga. Eelistatavaim oleks V-paranemine: ruttu põhja, ruttu üles. Seda ei ole juhtunud ega saagi enam juhtuda.
Kõige ohtlikum on L-kuju, mis tähendaks depressioonilähedast pikaajalist vindumist, mil tõusule pööramist pole niipea nähagi. Newsweeki kohaselt juhtunud nii 90ndatel Jaapanis tänu majandusjuhtide kõhklustele. USA reageeris olukorrale läinud aastal kiiresti erakorralise abipaketiga, mistõttu paljud analüütikud ennustavad valgust tunneli lõpus siiski aastavahetuseks. Seega L-areng peaks olema välistatud.
Kõige tõenäolisem areng oleks U – majandusekspert Raivo Vare näiteks arvas Postimehele antud intervjuus, et Eesti majandus liigubki laiapõhjalises U-s.
Majandusmatemaatika professor Ülo Ennuste kirjutas Pärnu Postimehes (22.07.09), et meie U põhi saab tõenäoliselt olema mitte ainult lai, vaid jõnksulinegi.
Miks ameeriklased vaatavad W poole? Newsweeki selgitus on, et USA föderaalreserv (sisuliselt riigipank) trükib raha juurde kiiremini kui kunagi varem. Selle tulemusena võib tõusta inflatsioon. Kui nii juhtub, peab föderaalreserv inflatsiooniga võitlema, millega aeglustab järsult tõusu. Lisades siia pankade edaspidised kaotused ja tõusvad maksud, ongi järgmine sügav langus tõenäoline. “W ajastu võib olla läbi poliitikas, kuid majanduses võib see just ees seista,” arvas Johns Hopkinsi ökonomist Steve Hanke.
Nüüd tekibki küsimus, kuidas me tavakodanikena ja Eesti riigina sellise väljavaate valguses lähiajal tegutseme.