Berliini ülemlinnapea usub, et homo võib saada kantsleriks

Samal ajal kui Eesti meedias peavad kommentaatorid homoseksuaalse orientatsiooniga inimestele verist nõiajahti, võtavad sakslased asja iseenesestmõistetavusega. Kui arvata välja mõningad radikaalid, on homod ja lesbid Saksamaal aktsepteeritud.

Nad võivad sõlmida perekonnaseisuametites abielusid ja kindlatel tingimustel lapsendada. Pärast lahkuminekut kehtivad neile samad õigused ja kohustused kui hetero abielupaaride puhul. Justiitsminister Brigitte Zypries (SPD) on teinud veel enne uue Bundestagi valimisi 27. septembril ettepaneku, et homopaaride adopteerimisõigust laiendataks.

Zypriesi ettepanekust on raske keelduda

Kuigi kristlike demokraatide vastulause sellele avaldusele tuli mõnelegi üllatusena, sest toetab ju Angela Merkel ise oma erakonna seksuaalsete vähemuste gruppi, puuduvad CDU/CSU-l tõsiseltvõetavad argumendid SPD poliitiku ettepaneku tagasilükkamiseks.

Teatavasti lükkas põhiseaduskohus omal ajal tagasi konservatiivsete avalduse homopartnerluste keelamise kohta. 23. juuli väljaandes tõi SZ esile, et ei ole teada ühtegi juhust, kus lapsi oleks homoperedes väärkoheldud. Hoopis vastupidi, SZ teab kirjutada, et samasooliste perede lapsed on isegi targemad. Pealegi, eelmisel aastal lapsendati Saksamaal ainult 4201 last, 1994 oli arv veel 8449.

Klaus Wowereit ja pealinna esidžentelmen

Kahe nädala pärast tervitab Berliini ülemlinnapea Klaus Wowereit (SPD) Spree-äärses metropolis üle kogu maailma saabuvaid külalisi – Saksamaa pealinnas avatakse 15. augustil kergejõustiku maailmameistrivõistlused.

Klaus Wowereit on homo, kes julges poliitikutest esimesena “kapist välja tulla”. Pärast tema valimist Berliini ülemlinnapeaks 2001. aastal ütles ta: “Olen homo ja see on täitsa OK.” See lause sai niisama kuulsaks kui kunagine John F. Kennedy ütlus Brandenburgi värava juures 1963. aastal: “Kõik vabad inimesed, kus iganes nad ka ei elaks, on Berliini kodanikud, ja seega võin vaba mehena uhkusega öelda: “Ich bin ein Berliner.” (“Ma olen berliinlane”).

Sotsiaaldemokraadil on juba kuusteist aastat suhe neuroloog Jörn Kubickiga, mehed elavad neli aastat koos. “See oli armastus esimest pilgust,” tunnistas Klaus Wowereit, kui ta tutvustas kaks aastat tagasi oma raamatut “Und das ist auch gut so – Mein Leben in der Politik” (“See on ka nii OK – minu elu poliitikas”).

Jörn Kubicki pihtis ühes intervjuus ajakirjale Stern: “Armusin tema elurõõmu.” Paar kohtus 1993. aastal Berliini Kreuzbergi linnaosa Bar Centrales. Kuigi õigusteadlane polnudki algul öelnud, et on poliitik, pani ta kolme nädala pärast, kui oli selge, et suhe on tõsine, kaardid lauale. Nüüd on meedik juba kaheksandat aastat Berliini first man.

Kuigi päeval, kui sotsiaaldemokraat valiti istuma Punase Raekoja meeritoolile, tunnistas ta avalikult oma homoseksuaalsust, päris vabatahtlikult ta seda ei teinud: “Pühapäeva hommikul, kui olin triikimas särke, helistati mulle ja teatati, et esmaspäeval avalikustavad mitu väljaannet minu suhte Jörniga. Siis teadsin, et ükskõik millist nõu mulle nõuandjad ei annaks, on parem, kui teatan seda ise.”

See oli julge tegu, mida valijad tunnustasid.

Wowereiti populaarsust pole see mingil juhul kõigutanud. Ehk julgustas see avatud suhtumine oma seksuaalsusesse tulema kapist välja liberaalide liidri Guido Westerwelle. FDP endine peasekretär, kes 2001. aastast on erakonna esimees, on samuti jurist nagu Wowereit.

Äsja Saksamaa seksikaimaks meheks valitud Westerwelle elukaaslane on firma CHIO mänedþer Michael Mronz, kellega koos poliitik viis aastat tagasi Angela Merkeli sünnipäevale tuli.

Prominentsete homoseksuaalide nimekiri on Saksamaal pikk, olgu siinkohal toodud ainult mõni: SPD liidri Franz Münterferingu tütar Mirjam, ARD-teleleedi Anne Will, Angela Merkeli ihujuuksur Udo Walz, populaarne näitleja Ulrike Folkerts, laulja Patrick Lindner (lapsendas koos partneriga 1999 Kaliningradist poja), telekokk Alfred Biolek. Esimene kapist välja tulnud lesbi oli koomik Hella von Sinnen (elab koos president Scheeli tütre Corneliaga), Lucy Diakovska laulugrupist No Angels.

Avatusega võib saavutada palju

Jörn Kubicki on meenutanud, et valimisõhtul helistas talle ema: “Kas sa vaatasid telerit? Klaus ütles selle välja. Nüüd teab seda kogu maailm. Ma olen nii uhke tema üle!” Ja muidugi oli Jörn õnnelik selle üle, et tema partner oli julgenud seista nende armastuse eest. See oli temale kõige tähtsam.

Kuid kõik oleks võinud minna teisiti. “Jörn ei saanud kuidagi aru, miks inimene ei või oma homoseksuaalsuse eest seista. Mina olen aga teine generatsioon, seetõttu elan teises situatsioonis kui tema.

Avalikkus oleks võinud ennast tunda riivatuna. Tunnistada homoseksuaalsust oli tollal liberaalsusest hoolimata suur risk,” on ülemlinnapea kirjeldanud oma tolleaegseid emotsioone.

Berliini ülemlinnapea on kasvanud üles pealinna Lichtenrade linnaosas, tema ema kasvatas lapsi üksinda. Kodus poja homoseksuaalsusest ei räägitud, kuigi ema aimas seda ja aktsepteeris tema kaaslast.

Jörn Kubicki pärineb see-eest Badeni romantilisest väikelinnast Mosbachist, kus oli, nagu ta räägib, ainult üks mees, kes julges avalikult tunnistada oma homoseksuaalsust. Ta oli abielus olev alkohoolik, keda peeti friigiks:

“Ma tunnen mitut homot, kes mängivad pereisa, sest ei julge seista oma seksuaalse orientatsiooni eest. Nad ise ja kogu perekond on sel puhul õnnetud,” märkis neuroloog ajakirjas Stern.

Samad kogemused on endisel riigiprokuröril Manfred Brunsil, kes abiellus ja sai kolm last. “Olen kasvanud üles ajal, kui homoseksuaale visati kontsentratsioonilaagritesse, hiljem Adenaueri vanglatesse,” on ta öelnud.

Nn Kießlingi afääriga seoses tunnistas jurist tollasele riigi peaprokurörile Kurt Rebmannile, et on homoseksuaal. Karistuseks viidi Bruns üle alamale ametkohale.

“Austan Klaus Wowereiti julgust. Mida rohkem prominente julgeb seista oma seksuaalse orientatsiooni eest, seda normaalsemaks see nähtus muutub. Kuni sellest polegi vaja enam rääkida,” ütles Bruns.

Homopaaride igatsus laste järele

Klaus Wowereit on daamide lemmik, tema sõprusringkonda kuulub teleajakirjanik Sabine Christiansen, Angela Merkeliga on linnapeal hea suhe. Samuti on teada, et meeril on kaks pikemaajalist suhet naistega. “Kuid ma pole biseksuaalne. Kui sain 35aastaseks, sain aru, et õige armastuse võin leida ainult mehega,” tunnistas sotsiaaldemokraat.

Kuigi linnapea ja meedik armastavad mõlemad lapsi ja neil on kaks ristilast, Louisa ja Tobias, puudub neil soov lapsendamiseks, pealegi ei anna seadusandlus selleks erilist võimalust. Ka “abiellumisest” pole olnud juttu. “Koos elav homopaar peab niisama vähe automaatselt abielluma nagu heteropaargi,” on ülemlinnapea arvamus.

Seegi on kindel: kui Wowereiti poliitiline täht peaks ühel päeval langema, ei ole see tingitud tema homoseksuaalsusest.

Juba 2007. aasta septembris korraldatud Emnid-küsitlus tegi kindlaks, et 79 protsenti Saksamaa kodanikest võib endale ette kujutada, et liidukantsleriks on homo.

Sakslastel ei oleks midagi selle vastu, kui Guido Westerwellest saaks järgmises valitsuses välisminister. Praegu on liberaalil selleks kõik eeldused, sest sotsiaaldemokraatide võitu sügisel ei taha keegi uskuda.