Matsirannas tehti algust massistseenidega

Varbla valla elanik Thule Lee mängib filmis kõrvalosa - taluteenijat. Foto: Erakogu

Matsirannas tipnevad Saksa-Austria-Eesti filmi "Poll" võtted selle nädala alguses massistseenidega ja kui ilm plaane ei riku, võetakse suurejoonelised kaadrid  üles helikopterilt. Ettevõtmises osalevad paljud pärnumaalased. 

Selle ajaloolise filmi stsenaariumi aluseks on tegelikkuses aset leidnud sündmused von Krausede aadliperekonnas, kelle mõisamaad asusid ajalooliselt Viru-Jaagupi kihelkonnas Virumaal. Filmi taustaks on baltisaksa feodaalse ühiskonna ja Vene tsaaririigi allakäik aastal 1914.  

"Polli" ühes peaosas mängib Eesti näitleja (Tambet Tuisk), kõrvalosades saavad kaasa teha paljud kodumaised näitlejad ja statistidena on hõivatud mitusada kohalikku. Eestist on tööle võetud palju tehnilist ja loomingulist koosseisu.

Saksakeelsete dialoogidega film peaks esilinastuma järgmise aasta mais. Peale Eesti toimuvad filmivõtted Saksamaal.

Nagu muinasjutt

Filmitegijad on kohalike ajakirjanikega suhtlemisel kitsid, ka võtteplatsile võõraid ei lubata. Et võttegrupi tegevusplaanid sõltuvad palju ilmastikust, ei kipu Eesti-poolne meeskond kohalikule lehele kuigi lahkesti tegevusplaane ja kommentaare jagama. Meelsasti on nõus kõnelema aga kohalikud Varbla kandi inimesed, kes filmitegemisse haaratud.

Varbla valla Leesoja talu nõiana tuntud Thule Lee mängib filmi üheksas episoodis taluteenijat. "Kui olin väike, nägin kõrvalt, kuidas "Karget merd" filmiti, ja soovisin, et saaksin kunagi mõnda filmi. Nüüd mu soov läkski täide," lausus Thule Lee.

Varblas toimunud kõrvalosatäitjate valimisel tuli naisel kirjutada, millist tööd ta teeks, kui oleks elanud 1914. aastal.

"Kirjutasin, et oleksin nõid nagu praegu, sest tunnen iidseid maagilisi rituaale ja oskan loitsida." Nii pandigi Lee proovivõtetel ennustaja rolli, kus tal tuli ennustada ühele tegelasele surma. Filmis tal siiski karmi ennustajat mängida ei tule, vaid hoopis taluteenijat, kes tassib kord mööda muuli puuviljakorvi või toimetab mujal kaadris.

Thule Lee rääkis, et sakslased panevad kõrvalosatäitjadki kenasti riidesse, isegi küünealused tehti mustaks, nagu maarahval pidi see olema.

Filmitegijad uurisid nimelt iga kõrvalosasse pürgija olemust ja ajasid raamatust näpuga järge. Taluteenijana kannab naine tema mõõtude järgi õmmeldud maani pikka kleiti, nahksaapaid ja valgeid sukki. "Mulle meeldib, et kehastan tööinimest. Võtted on lahedad, antakse süüagi. Algaval nädalal filmitakse helikopterilt massistseene, kui vihma ei saja," lisas ta.

Tõstamaal elavad meditsiiniõe haridusega naised Rita Algpeus ja Maire Adler, kes vahetustes jälgivad, et igale kriimule ja valule kiiresti rohtu leiaks. "Oleme nagu raisakotkad, kes kohale lendavad ja esmaabi annavad," lausus Rita pooleldi naerdes.

Midagi hullu pole ette tulnud, välja tuleb võtta puuke, plaasterdada hõõrdunud kandasid, ravitseda putukahammustusi ja anda tabletti pea- ja kõhuvalu korral. Vihmaste ilmadega tuleb ette liigesevalu, rääkisid meditsiiniõed.

"See filmitegemine on hästi vahva. Varbla rahvast on siin päris palju, nii võtteid teenindava personali kui näitlejate seas. Massistseenid on aga alles tulemas. Minu jaoks on see nagu muinasjutt," rääkis Algpeus.

Algpeusile avaldab peale mõisamaketi muljet iidne surnuaed koos kabeliga. Eemalt vaatad, et päris, aga katsuma lähed, siis on tegu butafooriaga. "Kunstnike töö on suurepärane. Näitlejatel on päris raske, kui kõrvalt vaadata. Vahel filmitakse kolme-neljaminutilist lõiku kaksteist tundi. Kõik peab olema väga detailitäpne," kirjeldas naine.

Algpeusi arvates on peaosaline, 13aastane saksa tüdruk ja tema eesti piigast dublant vahel söögilauas päris väsinud, aga vaprad.

Kõik ei pea vastu

Maire Adleri jutu järgi on personalil sõlmitud filmitegijatega töölepingud ja võtterahvas saab päevaraha 300 krooni igal õhtul peo peale. "Mina olen väga rahul. Seda filmitegemise köögipoolt on huvitav jälgida. Siin on ametis sakslased, hispaanlased ja austerlased. Grimeerijad ja kostümeerijad. Meid toitlustab Austria catering. Söögid on põnevad ja igal juhul mitte igapäevased. Suhtumine on tore, välismaalased on viisakad ja naeratavad," kirjeldas Adler.

Varbla bussijuht Meelis Holter kandideeris mõisateenija rolli. Võtetel käis ta paar päeva ja lõi siis käega.

"Selgus, et meid võidakse panna poole ööni rakkesse. Öösel ei anta süüa ka. Mind see häiris ja ütlesin, et lähen ära. Režissöör ilmselt mõtles, et oleme siin kõik töötud idaeurooplased. Minu meelest anti ühele võttegrupi poolele paremini süüa. Mulle see ei sobinud," rääkis Holter. Tema arvates on 300 krooni liiga väike teenistus ühe päeva kohta.

Varbla naisel Sirli Sabiinil on suvi vaba ja tema võtteid pooleli jätta ei kavatse. Ta arvab, et iga päev sellist asja oma silmaga ei näe. Mõisateenija rollis kannab ta musta seelikut ja pluusi ning valget põlle. Iga päev tehakse talle soeng pähe. Kaadrites tuleb seista või midagi tuua-viia.

"Muidu on huvitav, aga tüütu. Üht episoodi tehakse palju ringi ja aeg venib. Vahel filmitakse üht lõiku kümme või koguni 20 korda. Võtetele minnes ei osanud ma muidugi sellega arvestada," tähendas Sabiin.

Mastaapne lugu Eesti ajaloost

Filmi režissöör ja stsenaariumi autor on sakslane Chris Kraus, kellel see lugu juba 1995. aastast saati südame peal on olnud. Inspiratsiooni ammutas mees oma vanatädi, perekonna musta lamba, kirjaniku ja luuletaja Oda Schaeferi (sündinud Oda Kraus, 1900-1988) autobiograafilisest romaanist, mis talle 20 aastat tagasi ülikoolis pihku sattus, kirjutas ajaleht Eesti Ekspress.

Schaefer oli 50ndatel Saksamaal armastatud ja hinnatud autor, aga Krausi baltisaksa parunitest esivanemad ei teinud vasakpoolsete vaadetega vanatädist kunagi juttu. Perekonnas polnud lubatudki temast rääkida.

Krausi aga huvitas tudengina väga, mismoodi aadliverd vanatädist ühtäkki võrdsuse ja vendluse pooldaja sai. Midagi pidi ju juhtuma.

Juhtus see, mida näeb ka filmivaataja. Isale külla sõitnud 14aastane Oda võtab oma hoole alla tsaarivägede sõjasalga eest jooksus revolutsionääri, eesti soost haavatud mehe, kes palub end Schnapsiks kutsuda.

Meest ravides ja teda pööningul varjates kasvavad nad koos, üks liiga noor armastuse ja teine liiga noor sõja jaoks. Schnaps on ülikoolis käinud mees, oskab saksa keelt ja juhatab noore, samuti kirjutamishuvilise neiu nägema elu teise nurga alt, kui too senini vaadanud on.

Samal ajal susiseb häärberi allkorrusel armastuskolmnurk Oda isa, tolle uue naise ja mõisavalitseja vahel.

Filmi kunstnikud on Silke Buhr ja Katrin Sipelgas, operaator Daniela Knapp, peaosades Edgar Selge, Jeanette Hain, Paula Beer.

Filmikunsti nimel

Et võtete algus hilines - need algasid alles pärast jaanipäeva -, võivad need kesta kuni 11. septembrini, kuid kõik plaanid on siin pidevas muutumises, selgitas filmitegijate Eesti-poolne produtsent Riina Sildos.

Sildose sõnade kohaselt  on tegemist iseseisva Eesti filmiloo kõige suurema eelarvega filmiprojektiga, mis läheb maksma rohkem kui 121 miljonit krooni. Eestisse jääb sellest rahast ligemale 30 miljonit krooni.

"Sellist filmi pole Eestis enne tehtud," lausus Sildos. "Tegu on väga suure investeeringuga. Kohaliku valla inimeste jaoks tähendab see kõva teenistust. Mul ongi sõnum kõigile siinsetele kõrvalosatäitjatele, et nad ära ei väsiks ega kaoks. Kui igasse kaadrisse tuleb otsida uusi inimesi, pole see hea. Katsuge filmikunsti nimel vastu pidada. Filmitegemist võib võtta elu seiklusena."

Mis puudutab režissööri töömeetodit, mida kõrvaltvaatajad on nimetanud väga detailitäpseks ja nõudlikuks, rõhutas Sildos, et tegu on väga hästi ette valmistatud filmivõtetega.

"See oleneb režissöörist, millised töömeetodid tal on. Võtetel on tõesti pikad proovid ja tehakse palju duubleid. Sakslastel on teine filmikultuur. Chris Kraus on perfektsionist. See on keeruline projekt ja väga suur väljakutse Eesti poolele," rääkis Sildos.

Massistseenide filmimisega alustati selle nädala alguses, neid on Sildose jutu järgi ligemale kümme.