Kombain hakkab peagi rukist lõikama

"Kes teeb, see jõuab, kes istub, see viriseb," kostab Agriculture ASi tegevjuht Tõnu Salu ja sätib kombaini viljavõtuks valmis. Foto: Henn Soodla / Pärnu Postimees

Viljapea Tõnu Salu põldudel hakkab külvajale juba kummardust tegema, sestap askeldab mees kodutalu õues kombaini juures.

"Olen vahetanud teri ja sõrgasid, väikest hoolt on veel vaja teha, mõnda kohta määrida," räägib Tõnu, kellel võõrapärase kirjapildiga aktsiaseltsis Agricul-ture ootab lõikamist 150 hektarit rukist ja kaera.

See on mahetoodang, mis pole saanud turgutavat kunstväetist ega satikaid hävitavat mürki. Põllurammuks on lubatud vaid laudasõnnik, mille peale kohaliku suurtootja OÜ Tõhela Farmidega kaubakäed kokku saab lüüa.

Sügisel külvab kahe töötajaga aktsiaselts taas poolsada hektarit leivavilja, mis nagu tänavune saak sõidab Taani.

"Võib-olla tulevad minu rukis ja kaer tagasi müsli või kaerahelvestena," muheleb Tõnu, sest eksporttoodangust on mingigi lootus ettevõtlust edendavat hinda saada.

Rammutamata põld annab mahetootjale vastu kitsilt saaki, keskeltläbi poolteist tonni teri hektarilt, samal ajal kui teised viljakasvatajad saavad kaks-kolm korda rohkem.

Nappi saaki aitavad hüvitada põllumajandustoetused, sest looduspuhas tootmine teeb maailmas võidukäiku ehk moodsalt öeldes on in.

"Juunis tõin endale veel lihaveised, 20 lehma ja nüüd on juba üheksa vasikat, mahetootjal on ju nii, et kui ei ole vajalikku hulka loomühikuid hektari kohta, toetust ei saa," seletab Mulgimaalt pärit ja Tõhelas kolhoosi ajal elektrik, keevitaja ja suurfarmi brigadir olnud mees.

Maaelu Tõnule meeldib, sest see ei ole nagu liini taga olemine. Siin ei korda ükski päev eelmist, kuigi tööd on ikka ühed ja samad: künd, külv, saagikoristus.

Oma 400 hektarit maad harides peab mees mahetootjana järgima külvikordade nõuet, nagu oleks ta ülemöödunud sajandi Jakobsoni-aegne talupidaja.