Maalambad ilmestavad vana õunapuuaeda

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ootekoja taga vanas õunaaias teevad maalambad loodusliku muruniiduki tööd.
Ootekoja taga vanas õunaaias teevad maalambad loodusliku muruniiduki tööd. Foto: Henn Soodla / Pärnu Postimees

Pärnumaa suurim, üle 80pealine maalambakari kasvab ei kusagil mujal kui Tõhela külas Õnnekivi talus. Seda peab ja annab pidamise nõu talu perenaine, loomaarst Anneli Ärmpalu-Idvand.


Hakkaja heledapäine naine, kes on minemas kas või läbi halli kivi, et kaitsta paksu villa ja väikese kondiga loomi kui ajaloo- ja kultuuriväärtust, kes põlistõuna säilis Kihnu ja Manija eraldatuses. Eestimaa looduse fondi korraldatud uurimisretked ja geeniuuringud kinnitavad seda teadmist.



Tartumaalt pärit Annelile jäid omapärased utekesed silma 2001. aastal esimest korda Kihnus käies ja süda ei andnud enne rahu, kui kaup koos ja tagasiteel kolm lammast eluspagasina kaasas.



"Nad on nii universaalsed loomad, saan ise absoluutselt kõik kätte: villa, naha, liha, sarved. Ta hooldab veel maastikku, ühest loomast ei annagi rohkem tahta," selgitab Anneli ja räägib kohe jutti, kuidas ta katsetamisi pidas 30 maalammast aasta läbi väljas. Järeldus: äärmiselt vähenõudlikud! Isegi neile ehitatud varjualusest ei hoolinud.   



Vahepeal on Anneli maalamba-usku pööranud ümbruskonna taluomanikke ja teinud jõulist selgitustööd rahvasuus villa järgi mustadeks lammasteks kutsutavate ujeda olemisega koduloomade kohta. Ürgse eripärana on neil lõua all säilinud nisapaar ehk tilbad. Eestimaa peal on teadaolevalt paarsada maalammast, neist pool Tõhelas.

Märksõnad

Tagasi üles