Berliinis algab aasta spordisündmus

Gerd Kanter Foto: Raigo Pajula

Täna Berliinis algavatele 12. kergejõustiku maailmameistrivõistlustele sõidab nelja viimase MMi medalitraditsiooni jätkama 17 või 18 Eesti sportlast.

Medalitega on viimastelt MMidelt tulnud kümnevõistleja Erki Nool, odaviskaja Andrus Värnik ja kettaheitja Gerd Kanter. Kas Eestit esindab 17 või 18 atleeti, sõltub kahekordsest medalimehest Värnikust, kes on osavõtunormi küll täitnud, kuid pole Berliini minekus veel kindel.

Kui Kanter jääks medalita, oleks üllatus

Gerd Kanter on maailma kettamehi valitsenud pikalt ja kindla käega.

Maailma edetabelit juhib 71.64ga Kanter, teine on leedulane Virgilijus Alekna (69.59) ja kolmas poolakas Piotr Malachowski (68.75). Üle 68 meetri on hooajal visanud viis meest, üle 66 meetri kümme. Kümnes on Märt Israel, kel kirjas 66.05. Eesti meistrivõistlustel oli siiski teine ülikogenud Aleksander Tammert, kes ka MMil stardib.

Kvalifikatsiooninorm on Berliinis 64.50. Kanteri kuld on tõenäoline, aga mitte kindel. Tema medalita jäämine oleks MMi üks üllatuspomme. Israeli ja Tammerti lõppvõistlusele pääsemine oleks kena, emma-kumma finaali jõudmine on üsna kahtlane.

Balta ja Pahapilli medal oleks üllatus

Kaugushüppaja Ksenija Balta on küll Euroopa sisemeister ja visalt võistelnud ning maailma paremate seas medalikohti saanud ka tänavusel välishooajal, aga nii temal kui teisel Eesti kaugushüppajal on kõigepealt vaja Berliinis täis hüpata neile mitte igapäevane kvalifikatsiooninorm 6.75 (või 12 parema sekka sattuda).

Medaliks on aga ilmselt vaja tulemust seitsme meetri kandis ehk kõva eneseületamist.

Ka Mikk Pahapill on Euroopa sisemeister. Tõsi küll, seitsme-, mitte kümnevõistluses. Berliini lendas ta tervena ja heas vormis, lootusega koguda juba esimesel päeval 150-200 punkti rohkem kui Pekingi olümpial. Kui kõik õnnestub, võib Mikk MMil medalimeeste kandadel olla.

Andres Rajal on kirjas 8088 ja visa mees on Berliini kümnevõistluses võimeline sellele 100-200 punkti lisama, aga medalid jagatakse ilmselt 8400 punktist kõrgemal. Mikk-Mihkel Arro eesmärk on parandada isiklikku rekordit 7779 punkti.

Tubli keskmik on kiiduväärt koht

Eelnimetatute kõrval on MMil terve rida neid, kellelt eeldaks Eesti või isikliku rekordi püstitamist. Kui MMile pääsu norm sai täidetud, siis ei oleks õige läbikukkujaks tituleerida või sõna “masendav” kasutada näiteks noore odamehe Tanel Laanmäe puhul. Või manada kõrgushüppajat Anna Iljuštšenkot, kui ta ei suuda täita Eesti rekordist kõrgemat kvalifikatsiooninormi 1.95. Või siis kolmikhüppaja Lauri Leisi, kellelt lõppvõistlusele pääs nõuab seni kättesaamatut tulemust 17.15.

Mõnelt sportlaselt ootaks enamat. Näiteks Marek Niidult 200 m jooksus Eesti rekordit, odaviskaja Moonika Aavalt 60 meetrit ja lõppvõistlusel osalemist, seitsmevõistleja Kaie Kandilt 6000 punkti, 1500 meetri jooksjalt Tiidrek Nurmelt niisama vahvat esitust nagu Pekingi olümpial, Taavi Peetrelt vähemalt 20 meetrit.

Andrus Värnikult aga seda, et ta ei läheks Berliini häbi tegema. Kas jääb koju või teeb seal vähemalt 82 meetrit. Võimalust, et saab kvalifikatsioonis kolm nulli, ei tahaks ükski eestlane näha.