Viis omavalitsust plaanivad erakordset ühinemist

Järvakandi vallavanem Mart Järvik (paremal), Vändra alevivanem Toomas Sonts, Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskuse konsultant Ivari Niinemäe ning Vändra alevi arendus- ja õigusnõunik Piret Müür esmaspäeval vajalikke dokumente vahetamas. Foto: Urmas Luik

Vändra alev ning Vändra, Kaisma, Tootsi ja Järvakandi vald võivad olla valmis ühinema ilma Kaisma ja Järvakandi vahel kokku puutuva piirita, juhul kui Kehtna vald ei nõustu osast territooriumist loobuma.

Vändra alevivanem Toomas Sonts ja alevivalitsuse arendus- ja õigusnõunik Piret Müür nentisid esmaspäeval sügiseks plaanitud rahvaküsitlust ettevalmistaval omavalitsusjuhtide arutelul, et kui ühinemine takerdub Kehtna vallavolikogu vastuseisu taha, tuleb kaaluda liitumist Kehtna küladeta. Kaismat ja Järvakandit jääb nii või teisiti ühendama riigimaantee.

“Loome sel juhul pretsedendi ja las vabariigi valitsus otsustab,” märkis Vändra alevivanem. Liiati on õiguskantslergi Järvakandile kinnitanud, et ühinevate omavalitsuste piirid ei pea seaduse järgi kokku puutuma.

Ühinemisprotsessi kiireks jätkamiseks on vaja, et Raplamaal asuva Järvakandi valla volikogu teeb lähiajal Vändra alevile ning Vändra, Kaisma ja Tootsi vallale ühinemisettepaneku ja Kehtna vallale ettepaneku muuta piire eesmärgiga ühendada loodava omavalitsusega Järvakandi ja Kaisma vahele jäävad kolm Kehtna valla küla: Selja, Ahekõnnu ja Nõlva.

Hiljemalt septembris tuleb Pärnumaa omavalitsuste volikogudes otsustada Järvakandi ühinemisettepanekuga nõustumine ja ühtlasi teha ära rahvaküsitluseks vajalikud otsused. Elanike arvamus soovitakse küsitlusega välja selgitada 18. oktoobril koos volikogude valimistega.

Kehtna kolm küla

Juhul kui Kehtna vallavolikogu vastab vallapiiride muutmise ettepanekule eitavalt, pole paraku võimalik Kehtna vallas rahvaküsitlust korraldada. Sel juhul toimub küsitlus vaid viies ühinemisläbirääkimisi pidavas omavalitsuses.

Järvakandi omavalitsusjuhid nentisid, et mainitud kolmest külast ei ole Kehtna vallavolikogus ühtki esindajat, varasemad piirimuutmise ettepanekudki pole läbi läinud.

Kehtna võimuesindajad on esmaspäevasel kokkusaamisel viibinute andmeil väljendanud seisukohta, et kui üldse teha rahvaküsitlus nende kolme küla Kehtna vallast lahkulöömise kohta, tuleks pärida kogu vallarahva arvamust.

Pärnumaa omavalitsuste liidu esimees Andres Metsoja märkis, et oleks loogiline siiski küsida konkreetsete külade elanike arvamust, mis muidu võib ülejäänud vallarahva häältesse ära kaduda.

Järvakandi vallavanema Mart Järviku väitel on Selja, Nõlva ja Ahekõnnu Järvakandiga ühendamise järele eluline vajadus ainuüksi kehva bussiühenduse tõttu, sest praegu tuleb sealseil elanikel vallakeskusesse Kehtnasse jõudmiseks sõita kõigepealt bussiga Järvakanti, siis Raplasse ja sealt Kehtnasse. Järvik nentis, et eakail inimestel pole halva transpordiühenduse tõttu võimalik vallakeskuses sel moel ühe päevaga ära käia.

Esmaspäeval tuli arutluse alla seegi, kas võiks toimuda omavalitsuste liitumine või ühinemine. Otsustati ühinemise kasuks, sest selle variandi puhul ei jääks juriidiliselt alles ühtegi senist omavalitsust ja tekiks täiesti uus omavalitsus. Liitudes tulnuks valida viie seast üks omavalitsus, millega teistel tulnuks liituda.

Tõsine kavatsus

Ühinemise ettevalmistusteks saadi üle poole miljoni krooni toetust Norra ja Euroopa majanduspiirkonna rahastatavast regionaaltoetuse programmist. Sellest toetatavad tegevused peavad olema lõpetatud 2011. aasta 1. jaanuariks.

Metsoja sõnutsi näitab omavalitsuste ettevõetu tõsist kavatsust, sest niisama, igaks juhuks projekti lõpuks üle miljoni krooni küündivaid kulutusi ei tehta. Samal ajal pidas ta oluliseks enne küsitlust teha inimeste seas selgitustööd, et nood teaksid ühinemise plusse ja miinuseid hinnata.

Sonts märkis, et haldusreformist on räägitud aastaid, nüüd on Põhja-Pärnumaal jõutud tegudeni. Viie omavalitsuse ühinemine võimaldab piirkonnas luua tugeva omavalitsuse, mille tööhõivet toetab ettevõtluskolmnurk Järvakandi - Tootsi - Vändra alev.

Eelseisvate valimistega liituvad omavahel Kaisma ja Vändra vald.