Raiesmaa talu sinised kartulid tekitasid pöörase melu

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Läänemaa külad pakkusid maapäevalistele suitsupõrsast, millest mahlase tükikese suhumahutajad jätsid järele skeleti.
Läänemaa külad pakkusid maapäevalistele suitsupõrsast, millest mahlase tükikese suhumahutajad jätsid järele skeleti. Foto: Veevo Habakukk

Kihnu kördis taimetark Mercedes Merimaa ei lasknud maakondade toite tutvustaval õhtusöögil Rannu pargis mööda võimalust ja ruttas kandiku asemel katuselaastu kasutades pakkuma Tõhela külaseltsi nõgesekotlette presidendile endale.


"Kastna nõges annab maigu, noor nõges peab olema, juurde peenestatud keedukartul, kukke ja päikest saanud kanamuna, maitseaineid," seletas Eassalu-Neitsi külaseltsi kuuluv Merimaa hoogsalt, mida tumepruun rohelisega läbitikitud kook sisaldab.



"Nõgesevalk on taimemaailmas kõige kõrgem taimevalk, mis on lähedane loomsele valgule, nõges asendab hakkliha," jätkas ta presidendi, tema saatjaskonna ning jutu kuuldeulatusse jääjate harimist ja eelarvamusliku suhtumise hajutamist.



Lembitu suutäis


Kui Mulgi kuues president Toomas Hendrik Ilves möödus Pärnumaa lauast mõttelise köögi poolelt ehk teisiti öeldes tundis huvi ülejäänud maakondade vastu, siis lepatoigastest serveerimislaua ja koduõlletünni juures käis selline möll, et toimkonna naiste käbedad kätepaarid ei jõudnud isulistega võidu ajada.



Tagantjärele targana võib öelda, et kodumaakonna toitude tutvustamine võinukski piirduda Raiesmaa talu peremehe Lembit Künnapase kasvatatud sinise kartuliga "Blue Congo", Saulepi külaseltsi munavõi ja Tahkuranna naisseltsi silgurullide ning Soometsas Veevo Habakuke pruulitud koduõllega. Aga pakkuda oli Tiia Lorentsi värskelt hapendatud kurke, Kabli pagari sepikut ja südamekujulisi küpsiseid, Krista Habakuke ja Kadri-Aija Viigi koduleiba, Mercedes Merimaa toniseerivat ürtidest armu-drink'i.



"Miks need kartulid sinised on? Kas te olete nad üle väetanud? Millist toiduvärvi siin on kasutatud? Ah et päris sellised ongi? No nii harjumatu värv, et ... Andke mulle üks paljalt, maitsta," kostis siniste kartulite juurest.



Köögitoimkond kõneles mugulaid tükeldades, neid munavõi ja silgurulliga kattes ja laastudele sättides vastu, et "meil Häädemeeste vallas Rannametsa külas on selline talumees, kes niisugust kartulit mitu aastat kasvatanud, et sort on "Congo", et kui koorega keeta, jääbki mugul sellist loomulikku värvi nagu äikesepilv vastu päikest".



Ja kui habemik Lembit silmaulatusse sattus, näitasid naised: näete, küsige temalt!



"Mereveega kastetud, sellepärast selline sinine ongi," sai kogu kartulikasvatamise teadus lõpuks naljaks pööratud. Kuni kaheksast kilost taluköögis kaasakeedetud ja 15-liitrise nõuga kohaletassitud mugulast ühtegi järel ei olnud. "Niisugust menu poleks oodanudki," muheles Lembit Künnapas maapäevaliste huvi kogenuna.



Mõistetavalt ei olnud Eesti külade 8. maapäev teemal "Teotahtelised külad, jätkusuutlik maapiirkond" vaid lust ja lillepidu. Otsuste vastuvõtmiseni lõpupäeval eelnesid mõttetalgud üheksas töörühmas viiel teemal ja osavõtjad segunesid-jagunesid omavahel, nii et igast maakonnast jätkus keegi kusagile sõna sekka ütlema.



 Teemat "Teenused maapiirkonnas, külaseltsid kui teenusepakkujad" arendas Konguta rahvamajas kunagine Tootsi kooli õpetaja-direktor Algis Perens, kes koolitaja ja konsultandina ettevõtluses teed leida aitab.



Niisiis: kuidas leida masus endale kindel suund ja kanda külaseltsina missiooni kui väärtust, arendades kogukonnateenust ja kaasates noori, niiviisi põlvkondi sidudes?



Märkamise teenus


Perens ärgitas ja mõtted talguliste peas hakkasid kooruma, kuni vormusid ettepanekud. Alates sellest, et luua tuleb Kodukandi tööbörs, hingeabiteenus, viia seadusandlus kooskõlla tegeliku elu ja võimalustega, siis lihtsustub külaseltsidel ürituste korraldamine ja teenuste pakkuminegi.



Kuigi tuleb läbi murda eelarvamusest, nagu riivaks külaseltsi pakutav mainet.



Ja lõpetades märkamisteenusega, mis tähendab näiteks hättasattunu või töötajäänu aitamist talgute korras või positiivse mõjuga naeratustki.



"Teenus ja see, kuidas seda pakkuda, tuleb väga hästi läbi mõelda," rõhutas talgujuht Perens.



"Kuluta paar päeva rohkem mõtlemisele, et mitte ämbrisse astuda, kuigi eestlase rahvusjalanõu olevat ämber," manitses ta.



Eesti külaliikumise Kodukant ja külaseltside pakutavate teenuste kohta saab infot igaüks, kes internetis läheb lehele www.kodukant.ee.



Eesti külade parlamendi otsusega lähtub liikumine Kodukant koos Kodukandi koolituskeskusega järgmistest juhistest:  



Esiteks: jätkab kogukondades vajalike teenuste kaardistamist koostöös kohalike omavalitsuste ja riigiga.



Teiseks: tegutseb jätkuvalt külavanemaid koondava katusorganisatsioonina.



Kolmandaks: töötab välja tegevuskava pärimuskultuuri väärtustamiseks.



Neljandaks: toetab põlvkondadevahelist koostööd, tavade edasikandmist ja uuendamist, noorte hääle tugevdamist kogukonna otsuste mõjutamisel ning arendab koos nendega positiivse maaelu kuvandit.



Viiendaks: kaitseb külaliikumise huve valitsuse tasandil, et tagada järjepidev rahastus võrgustiku tugevdamiseks.



Kuuendaks: on avatud koostööks piirkondlike tegevusrühmadega maaettevõtluse arendamisel.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles