Tähtvere vald üllatas vettehüppetorniga

Rannu juustutööstuse külmkambris ööbinud ja hommikul maitserohelisega kaunistatud meistriteost, ligi 60kilost leivatorti "Eestimaa kaart" nähes ahhetasid maapäevalised. Leivatalu perenaine Siiri Puhalainen (rahvarõivais) andis soolase suutäie lahtilõikamise eel nõu abilistele, kelle hulgas oli Kodukandi Tartumaa juhatuse esimees Aime Vilu (vasakul esimene). Hiidlased aga ei lasknud oma kodusaart tükeldada, vaid tõstsid selle täies suuruses kohe kandikule. Foto: Veevo Habakukk

Maapäevalisi võõrustava Tartumaa värav avanes pärnumaalastele Tähtvere vallas, kus vallavanem Rein Kokk oma valduste piirilt meie bussi istus. Ütles, et on seitsmendat aastat vallavanem, enne tegeles metsandusega. Ja metsa ta meid viiski. Rohelisse klassi, mis jääb koostöös ülikooliga valminud looduse õpperajale ehk Linnuteele.

"Linnutee rajamise mõtte andsid ornitoloogid, sest siin pesitseb kevaditi kuni 170 linnuliiki ja on näha lendamas merikotkaid, samuti on kohe Emajõe ääres nepi mänguala, ainuke nii suur Euroopas," rääkis vallavanem kesk valgetüvelisi kaski ja kõrgemütsilisi mastimände jäävas jõekäärus.

Nepp, täpsemalt "Punasesse raamatusse" kantud rohunepp, on 2690 elanikuga Tähtvere valla vapilind, kes ilutseb hõbedasel vapikilbil nagu Suur-Emajõe laineid kujutavad sinised jooned ja kaks püstist kuldset viljapeadki.

Olgu metsa ja maaga kuidas tahes, aga järgnev jutt tasuks kõrva taha panna Pärnu raehärradel. Mis sest, et maaka suust. Nimelt linna koostöö piirivallaga.

"Tartu linnaga on meil väga tihe koostöö, piirneme otseselt linnaga ja planeeringute ning ehituste asjad on vaja koos läbi arutada," ütles vallavanem ja seletas pikalt matka- ja rattaradadest, puhke-, lõkke-, seene- ja marjakohtadest, jõgedest-järvedest.

Ja ettevõtliku Tähtvere valla juht näitas külalistele oma pärlit - vettehüppetorni.

Viuh ja sulps! liuglesid noored kartmatud tornist alla liivaribal päevitajate pilgu all pilvede taustal.

Eestis uudse spordiala mõtte sai üks valla ettevõtjaist Saksamaalt, ligi 100 000 krooni maksnud ligitõmbav rajatis kerkis ühiskondlikus korras ja noorte abiga, kaasa aitasid kohalik veeühistu ja puidutehas.