Parim kraam kasvab oma peenral

Tartumaal Riska talus kasvatatud küüslauk kõneleb enda eest ise nii suuruse kui maitsega. Foto: Veevo Habakukk

Käsitöömeistrite päev, laat ja oksjon pakkusid maapäevalistele pinget pühapäeva lõunani. Pärnumaad esindas vapralt Mercedes Merimaa, kes lepatüvedest harkjala vahele riiulitele nähtavaimale kohale sättis pealtnäha rohmakad, aga kerged ja vastupidavad topsikud. Need nagu riiulgi on roigasmööbli valmistamisega tuntuks saanud külamehe Mikhail Chitchkani loome- ja kätetöö.

Kõrvallaudadel ja varjualaustes kauplesid lustlikult muud maakonnad värvirõõmsate kaltsuvaipade, rahvuslikus värvilahenduses mütside, munakarbi pehmest papist vormitud süüteküünalde, augu ja maalinguga õnnekividega.

Põnevaimalt eristus iga maalaada pakkumistest kohaliku Rannu valla naine, kelle ees pikal pingil ilutsenud punutised jätsid kaugelt vaadates mulje, et need on vitstest valmistatud.

"Ei-ei, näete, need on kõik postkasti pandud kataloogipaberist tehtud," seletas meister, võttis kotist varda, näitas, kuidas ta kireva ja kirutud klantspaberi selle ümber rullib, servad liimib ja osavad näpud hakkavad vormima näiteks maiustuste alust.

Ise tehtud, hästi tehtud laudade-aluste-lettide kõrval ilutsesid aiandustalude lilled ja istikud, küüslauk ja kultuurmustikad.

Rannu valla Marjasoo talu freesturbaväljadel valminud sinakasmustad marjad olid suuruselt nagu viinamarjad, aga kodumaise mahemagusa maitsega.

Riska talu peremees veenis oma küüslauguletiga ümber kõik uskmatud Toomadki, sest nii vägevate sibulakestega maitse- ja ravimtaim, nagu temal pakkuda, kasvab ainult Eestis. Ja on palju kangem kraam kui see, mida Hiinast või jumal teab kust sisse ostetakse, nii et võtab kohe silmist vee välja.

Pakkumise-uudistamise-ostmisega samal ajal kolksus Rannu rahvamaja taga mõisapargis oksjonihaamer. Ja veel nii hästi, et Eassalu-Neitsi külaseltsi naiste valmistatud värvilisest klaasist kunstiteos osteti Kaarel Tuvikese voolava jutu saatel ära 150 krooniga, pealekauba raamatuke "Neitsiraba matkarajad". Raha ei läinud aga külaseltsi kaukasse, vaid enampakkumine toetas Kodukanti kui külaliikumist.