Tiit Lääne: Kahte lindu püüdes jäid tühjad pihud

Spordiajakirjanik Tiit Lääne. Foto: Raigo Pajula

Kergejõustiku MM-võistluste pronksmedal oleks silmapaistev saavutus igale Eesti sportlasele, kuid olümpiavõitja Gerd Kanteri puhul on tegemist pigem läbikukkumisega.

Võitnuks Kanter pronksise autasu 69-meetrise heitega, võinuks enam-vähem rahul olla ja tõdeda, et jah, täna olid kaks konkurenti ülikõvad, temast paremad. Kuid teha aasta tähtsaimal võistlusel oma peaaegu nõrgim tulemus ja seeria, jääda 66 meetrile, kus juba viienda koha mees kuklasse hingas, oli selge lüüasaamine.

Harva on mõni Eesti sportlane asunud suurvõistlustel starti nii kindla võitjasoosikuna kui Kanter nüüd. Aasta tagasi Pekingis oli tal sama paine ja siis pidas mees sellele vastu. Sest see oli ka tema hooaja eesmärk. Ainus ja peamine.

Nüüdne kaotus meenutas tõstja Jaan Taltsi kullata jäämist 1968. aasta Mexico olümpial. Tundus ka siis, et miski ei saa Taltsilt seda võtta, aga ometi nii läks. Nüüdse Berliiniga võrreldes selle vahega, et Talts ei jäänud ka siis oma parimale palju alla.

Ja veel üks paralleel Taltsiga. Jätkuvalt on Jaan Talts meie ainus sportlane, kes individuaalsel olümpiaalal on suutnud kaitsta MM-tiitlit. Seda aastatel 1969 ja 1970. Gerd Kanter seda korrata kahjuks ei suutnud.

Taas leidis kinnitust tõsiasi, et pole tarvis olla võitmatu kõigil jõuproovidel suvest suvesse, vaid võita tuleb õigel ajal ja õiges kohas. Berliin oli Kanterile hooaja 19. võistlus. Ehk on seda liiga palju olnud? Võimalik, sest Kanter seadis selleks hooajaks ju kaks eesmärki: võtta enda nimele maailmarekord ja tulla teist korda maailmameistriks. Mis aga korraga kahe linnu püüdmisest saab, on teada – tühjad pihud.

Läbi talve reklaamiti lähenevat maailmarekordit, nagu seda kunagi varem kergejõustikus tehtud pole. Nii ei ole ka maailmarekordini kunagi jõutud ega jõutud nüüdki.

Siis algas vormi lihvimine MM-võistlusteks, kuid olgem ausad: kahte tippvormi ei suuda parima tahtmise korral ajastada vist mitte ükski tippatleet.

Kettafinaal tõestas, et ühtegi medalit ei jagata enne võistlust ja kedagi ei tohi enne maha kanda. Kanter sõnas pärast kvalifikatsiooni, et medalikolmik on teada. Kolmiku all mõtles ta Hartingut, Aleknat ja ennast. Ning ütles, et Malachowski tulnud MMile ainult sponsorite nõudmisel. Poolakal pidavat sõrm vigane olevat ja heita ei saa. Kui nii, siis sai Malachowskist Berliinis küll vigastatud kettaheitjate maailmarekordimees.