Suvi 2009: Pärnu kuurort pistab rinda masuga ega virise

Näitleja Peeter Kaljumäe kui ideaalne Pärnu suvitaja - rõõmus, stiilne, kergelt švipsis ja maksejõuline.

FOTO: ANTS LIIGUS/PRNPM/EMF

Nädala pärast lõppev suvitushooaeg Pärnus on saamas (lähi)ajalooks. Esimest korda pärast taasiseseisvumist pidi kuurort ja suvepealinn toime tulema majandusliku surutise tingimustes.

Sel suvel avati Pärnus rannapaviljonid.

FOTO: Pärnu Postimees


Spordiklubis Tervisex treenerina töötav Kristjan Puusild alustas 1. juunil Pärnu rannast 1000 kilomeetri pikkust jooksu ümber Eesti. Kaasajooksnud entusiaste jagus mitmele poole, mees lõpetas jooksu 2. augustil Pärnu rannas, kust kaks kuud varem oli startinud.

Tervisekaitseinspektsiooni andmetel oli hooajal Pärnumaal ametlikult avatud viis supluskohta: Pärnu keskrand, supelrannad Mai elurajoonis, Raekülas ning Vana-Pärnus ja Häädemeeste vallas Kabli rand. Kogu Eestis oli 52 ametlikku randa, mullu oli neid 68.

Tule teekond ja suvepealinn

13. juunil algas Tartust üldlaulupeotule tulemine, esmalt jõgesid pidi Tartust Pärnusse, siis toodi Kihnust tantsupeotuli meritsi Pärnusse, kus see laulupeotulega üheks sai. Edasi liikus tuli saarte kaudu Tallinna, kuhu jõudis 2. juulil.

Vaatamata algul vihmasele ilmale, oli üldlaulu- ja tantsupidu taas koosolemise ja -püsimise võimas ning hingeülendav demonstratsioon.

Pärnus tekitas segadust suvehooaja alustamine. Kuigi algul kuulutati koguni Tallinna meeri Edgar Savisaare enda tulemist suvepealinna hooaja õnnistamisele, päädis Tallinna osalemine linnaosavanemaga. Pärnu avalikel üritustel hakkasid käima kavade järgi "linnavalitsuse esindajad", justkui ei suudaks meer ja abilinnapead juba aegsasti kokku leppida, kes kuhu avasõnu ütlema läheb.

Juunis sadas Pärnus maha kahe, Kihnus kolme kuu norm vihma.

Spaahotellid kliendipõuas

Jaanipäeva eel andis Pärnu Postimees teada, et spaahotellid on tänavu kliendipõuas. Strandi käive kukkus ligi 30 protsenti, langes nii soomlaste kui eestlaste arv. Viikingi täitumus võis kogu aasta kohta alaneda kümme protsenti, Tervise sanatooriumis ja Tervise Paradiisis väheneda eestlaste osa soomlaste kasuks. Estonias kahanes ööbimiste arv. Ent Sõprus hoidis eelmise aasta taset ja kasvatas oluliselt eestlaste osa.

Juulis pilt nii nukker ei olnud. Näiteks Tallinki Rootsi müügi- ja turundusdirektor Ats Joorits kirjutas, et juulis müüs Tallink Pärnusse 60 protsenti rohkem hotellitube kui läinud aastal samal ajal.

Stockholmi ja Pärnu vahet lendas taas lennuk, mille tänavuse hooaja viimane reis on homme. Kuigi pooled väljendasid justkui rahulolu lennuühenduse üle, lõid läbi kerged pettumusnoodid: neljapäevane lennureis ei osutunud nii populaarseks kui pühapäevane. Lennuühenduse tulevik on jälle tume.

Suvi rannas

Rannahoone juures avati pidulikult ettevõtja Rein Kilgi taastatud rannapaviljonid. Neis on söögi- ja müügikohti, WCd, dušikabiinid, hoiukapid ja vetelpääste.

Kunagise linnaarhitekti Olev Siinmaa kavandite järgi taastatud rannapaviljonid läksid maksma veidi alla kümne miljoni krooni. Skeptikud ei suuda nii suurt kulu uskuda ja küsivad siiani, miks paviljonide asemel ehitati pugerikud.

Traditsiooniliselt käis ajaleht rannaelu jälgimas ja tõdes, et tavakohaselt napib rannas avalikke teenuseid. Promenaadi traadita interneti ala aina kahaneb, Euroopa Liidu rahaga ehitatud ranna infopunktis aga müüakse suveniire.

Juulis oli vaheldusrikas ilm - igaühele midagi. 18.-19. juulil oli rannas 20 000 - 23 000 peesitajat ja 19. juulil mõõdeti õhusooja 32 kraadi.

31. juulil avati Valgerannas promenaad koos riietuskabiinide, tualettide, vetelpäästehoone ja torniga. Pärnu ranna ja Valgeranna kohtumine ootab veel oma aega.

Vallikäär ja vanad puud

Suve algul tundus linnavalitsuse kava rekonstrueerida Vallikäär olema määratud läbikukkumisele kohaliku muinsuskaitse vastuseisu tõttu. Suve lõpuks suudeti erimeelsused selgeks rääkida ning olemas on õige mitukümmend miljonit krooni, millega Vallikääru kindlustada ja rekonstrueerida, et see koht toetaks oma väljanägemisega suvepealinna miljööd.

Pärast seda kui neli päeva vajunud haige põlispuu riivas kukkudes Saksa tehnoloogiakooli, ei taha puu omanik ehk Pärnu linnavalitsus midagi kuulda kahjude hüvitamisest. Pärast hobikeskkonnakaitsjate ja tõeliste roheliste väljaastumisi on Pärnu parkide korrastamine ummikseisus. Haigeid puid maha võtta ei tohi, ravimiseks pole raha ja lõpuks pole isegi puuteadlased suutnud anda Pärnu parkide ja alleede kohta sellist eksperthinnangut, millele toetudes saaks midagi ette võtta. Telliks hinnangu Soomest, aga masu, sinder, ei võimalda. Nii ei tehtagi midagi.

Tantsu ja festivale

Audru vallas Sassi talus püstitasid line-tantsijad topelt- ehk kontrarivis 1130 inimesega Eesti rekordi. Toimusid VII Pärnu ooperipäevad, "Watergate'i" regatt, XXIII Pärnu rahvusvaheline filmifestival, David Oistrahhi festival, Haapsalu graafilise disaini festival, VIII Pärnu suupillifestival "Baltic Nordic Harmonica 2009", XI portselanipäevad, ohtralt kodukandipäevi kõikjal maakonnas ja palju muud.

Tivoli tuuri ja Tsirkuse tuuri korraldaja Lauri Viikna lubas Pärnusse mitte enam tulla, kuna politsei kiusab ja Kesk- ning Reformierakonna linnavalitsus on ükskõikne. Tegelikult võiks linna rajada oma lõbustuspargi.

Priit Valkna, Pärnu veefestivali "Watergate" (1996-2005) peakorraldaja:

"Ma arvan, et linnavalitsus peaks selgeks tegema, milline on Pärnu nägu. Kui see on selline, kuhu mahub rahvarohkeid rahvusvahelisi üritusigi, pole otseseid takistusi "Watergate'i" traditsiooni taastamiseks ja kümnenda, juubelifestivali korraldamiseks.

Linnajuht peab selgelt välja ütlema, mis Pärnusse sobib ja mida linn toetab. Siis tekib koostöö. On ju teada tarkus, et kõrbes riisi kasvatada ei saa, selleks läheb tarvis vesist pinnast. Ja "Watergate'i" vesi on linna suhtumine ja linnaelanike suhtumise kujundamine ning sobivate ettevõtmiste toetamine. Praegu on "Watergate'il" linnaga küll koostööleping, mis kehtib aastani 2011, mille alusel linn lubab oma toetust rahvusvahelise ülelinnalise festivali arendamiseks. Kõik sisulised sammud on aga vaid paberil ja ideed minu peas. Sellise seisuga kaugemale ei jõua. Selliseid poolikuid asju on Pärnu täis. Pärnu linnal on käega katsutav potentsiaal, küllalt suurust, hea asukoht ja meeldiv elanikkond, kuid ikkagi jääb mulje, et tegu on kõrbega, kuigi vesi loksub mõlemal pool linna."



Mark Soosaar, Pärnu filmifestivali ja aktinäituse "Mees ja naine" korraldaja, riigikogu liige:

"Lootus oli suur, et uus sajand toob endaga jõulise koostöö Pärnu kuurordi ning kultuurirahva vahel, et Pärnust õnnestub kujundada silmapaistev kultuuripärl Läänemere kaldal.

Raske oli ette näha ärihaide survet avalikule ruumile, eriti Rannapargi piirkonnale. Õnneks taipasid paljud pärnakad, et vabas Eestis on võimalik oma õigusi kaitsta. Nii sündis uue sajandi algusaastal Rannapargi päästekomitee, millest väljakasvanud kodanikuliikumine seadis sihiks Pärnu kuurordi viimise UNESCO World Heritage'i nimistusse. Nii kaugele siiski ei jõutud, ent väga paljude kultuuriloolaste, poliitikute, Pärnu linnakodanike (teiste hulgas maavanem Toomas Kivimägi) survel laiendas Eesti valitsus 2006. aasta veebruaris Pärnu vanalinna muinsuskaitseala nii villade kui kuurordi piirkonnale.

Eesti suurim linnas asuv muinsuskaitseala ulatub nüüd jõest mereni ning on lootust, et unikaalse parklinna struktuur koos loodus- ja arhitektuuriväärtustega säilib.

Kahju, et pole täitunud mu unistus kuurordi- ja kultuurirahva aastaringsest koostööst. Aga ehk jõuab linn selleni järgmisel aastakümnel? Miks ei võiks olla Pärnul oma kuurordiooper või -orkester? Miks ei võiks kunstinäituse või kontserdi pilet olla valmispuhkuse sees? Kutsudes parimaid loojaid kogu maailmast Pärnusse esinema ning võib-olla elamagi, on võimalik anda linnale uus hingus."



Väino Linde, Pärnu linnapea 1995-1996, riigikogu liige:

"Üks on selge: 90ndatelgi polnud raha sugugi priisata. Nüüd on sama aeg kätte jõudnud, aga kohti, kuhu raha kulutada, on rohkem. Selles mõttes on Pärnu olukord praegu halvem. Nii Eestis tervikuna kui Pärnus on linnajuhtimine selgelt ülepolitiseeritud, meie ajal oli veel võimalik ilma erakondliku poliitikata linna juhtida, aga nüüd enam ei saa.

Mis puutub üritustesse, siis tundub, et praegu tehakse küll, aga särtsu on Pärnu suvedes mõnevõrra vähem kui varem. Suvepealinna üritusi on püütud edasi viia, aga sügavuti pole mindud. Kontserte ja kõike on, aga linna juhtivat ja suunavat jõudu on mõnevõrra vähem näha kui enne. Selleks, et särtsu tagasi saada, peavad ametis olema inimesed, kes ei vaata oma palganumbrit, vaid kes tahavad ennast teostada. Ma ei saa sellest üle ega ümber, aga muidugi, kui linnapeal endal lasub altkäemaksu võtmise kahtluse vari, mõjub see kehvasti nii Pärnu üritustele kui mainele.

Tuleb silmas pidada, et Pärnu ei muutuks läbupealinnaks, vaid kõige parem oleks siin peredel ja vanematel inimestel, kes on võimelised korralikult raha kulutama majutusele, söögile või mõnele peenemale napsile. Nemad jätavad linnale rohkem raha kui need, kes vaid siidrit või õlut võtma tulevad."

Tagasi üles