Pärnumaa loodust ja vaatamisväärsusi tasub peagi avastada jalgrattamatkal

Jõesuu rippsild. Foto: Henn Soodla / Pärnu Postimees

Pärnumaa omavalitsuste liidu tellimusel valmis saanud jalgrattateede võrgustiku "Pärnumaa VELO" kava järgi asutakse Pärnumaal välja arendama kümmet rattamarsruuti.

Väljapakutud marsruudid on suunanäitajad, mille järgi inimene saab ise valida matkaraja ning läbida teed ja huviväärsused oma soovidest, vajadustest ja võimalustest lähtudes.

Järgmisena tuleb rajad viidastada, luua puhkekohad ja korrastada mõningaid teelõike. Raudteetammide kasutuselevõtt sõltub ametkondade otsustest, seetõttu võib mõni marsruut muutuda.

Soomaa-Nigula ring, 184,6 km

Marsruut algab Viljandimaal Soomaal Tipus ning jätkub Halliste jõe läheduses Kanakülani, edasi Kamali - Tõlla oja äärset teed pidi Tõlla külani. Marsruut läheb edasi läbi Tihemetsa Jäärjasse osaliselt kruusateel ja kruusateed pidi Veeliksest läbi Reinuni. Siis kattub marsruudiga Kilingi-Nõmme - Kabli lõikudel Nigula-Tuuliku-Massiaru. Seejärel kulgeb marsruut iseseisvalt mere äärde Orajõele ning vana Ikla maanteed mööda Häädemeestele, sealt Võistesse ja Jõulumäele.

Jõulumäelt Surju poole Suursoo külla viiv tee on lühike, aga ratturile päris raske 1,9 kilomeetri pikkuse soise lõigu tõttu. Samal ajal on see lõik meeldivalt looduslähedane, on näha loomade jälgi ja söögikohti. Suursoo külast Ilvesele viib kruusatee, kulgedes metsade vahel, olles meeldiv lõik loodussõbrast matkajale.

Ilveselt tuleb keerata paremale Valga-Uulu maanteele, kus marsruut kulgeb 400 meetrit. Edasi tuleb pöörata Surjusse asfaltteele, millest kilomeeter on olemasoleval kergliiklusteel. Surjust liigutakse Jaamakülla ja Jaamakülast Saunametsa kruusateed pidi. Saunametsast tagasi Tipusse tuleb sõita kruusa- ja metsateedel.

Ringile jäävad Tipu looduskool, Kanaküla kõrtsihoone, Tihemetsa alevik ja Voltveti mõisahoone, Jäärja mõis, Tali kool ja mõisapark, Nigula looduskaitseala, Massiaru maa-alused kalmistud, Kabli looduse õpperada, Häädemeeste muuseum ja kirikud, Tolkuse raba õpperada, Tahkuranna kirik, Konstantin Pätsi sünnikoht, Jõulumäe tervisespordikeskus, Surju raudteejaam.

Tegevuskava: puhkekoha ja telkimisala rajamine Jäärja kanti, teeolude parandamine.

Pärnu-Surju-Uulu rada, 49 km

Tegemist on kavaga, raudteetammi kasutuselevõtt sõltub ametkondade otsustest.

Raja kogupikkus on 49 kilomeetrit, sellest 9,7 kilomeetrit on asfalt- ja 13,5 kruusateid. Raudteetammi on 16 ning metsa- ja põlluteid kümme kilomeetrit.

Marsruut algab Pärnust Raeküla raudteejaama juurest ja kulgeb 16 kilomeetrit  raudteetammil, ühtides sel lõigul marsruudiga Pärnu-Mõisaküla raudteetamm. Jaamaküla töölisasulast pöörab matkarada maanteelt ja kergliiklusteelt Surjusse ning Valga-Uulu maanteele. 400 meetri järel tuleb keerata Ilveselt vasakule kruusateele, mis kulgeb metsade vahel Soometsa ja sealt Jõulumäele. Soometsast Jõulumäele viivale teele jääb ratturilt pingutust nõudev 1,9kilomeetrine soine lõik.

Jõulumäelt läbi Lepaküla Uuluni on nii asfalt- kui kruusateed. Uulust Pärnusse sõites on mõistlik vältida põhimaantee kasutamist. Uulu parklast algav metsatee viib mereranda, puitsillast üle kanali ja metsateid pidi läbi vana sõjaväeosa ja mereääre kuni Pärnu linna esimeste majadeni Marjametsa teel.

Teele jäävad Reiu puhkekeskus, Reiu mõisa põlispuud, Reiu jõgi, Mihkel Lüdigi sünnikoht, Surju raudteejaam, Jõulumäe tervisespordikeskus, Konstantin Pätsi sünnikoht ja ausammas, Uulu kirik ja asula, vana park, kus 1867. aastal oli Pärnumaa (kihelkonna) esimene laulupidu, RMK Metsaküla puhkekoht.

Tegevuskava: puhkekoha rajamine Jaamakülla ja Uulu, Lotte-teemalised puhkekohad, raudteetammi korrastamine, teede parendamine, kergliiklustee rajamine Pärnust Uulu.

Pärnu-Mõisaküla raudteetamm, 48,4 km

Tegemist on kavaga, raudteetammi kasutuselevõtt sõltub ametnike otsustest.

Algab Pärnust Raeküla raudteejaama juurest, kulgeb 16 kilomeetrit raudteetammil Jaamakülasse, Kilingi-Nõmme ja Mõisakülla. Sealt võib minna Läti piirile ja Lätti.

Lähedusse jäävad Reiu puhkekeskus ja raudteesild, Reiu jõgi, Reiu mõisa park, Mihkel Lüdigi sünnikoht, Surju raudteejaam ja asula, Siiraku looduskaitseala Surju vallas Kalda ja Lähkma külas, Raja talu miniloomaaed, Kilingi-Nõmme ja Nigula looduskaitseala, Allikukivi koopad, Voltveti mõisahoone, Mõisaküla asula, kirikud ja raudteejaam koos reisivaguniga, Eesti-Läti piir.

Tegevuskava: puhkekoha rajamine Jaamakülla, Pärnu-Mõisaküla raudteetammi korrastamine.

Kilingi-Nõmme - Kabli, 50 km

Matkamarsruut on läbitav iga liiki rattaga, kuid kruusateedele ei soovitata peenikesi rehve. Marsruudist pool on asfalt- ja pool kruusatee.

Esimene teelõik (18 kilomeetrit) Tali mõisani on hea ja rahuliku liiklusega asfalttee, Talilt suundub marsruut kruusateedele, mis viivad matkajad Nigula looduskaitseala ja Ruunasoo raba piirkonda.

Teed saavad kasutada Lätist saabuvad matkajad, kes on huvitatud raja äärde jäävate looduskaitsealade külastamisest.

Teele jäävad Viisireiu vesiveski, Tali küla, Laiksaare looduse õpperada (Massiaru koolimaja, Laiksaare kirik, Nigula mudaälved, Salupeaksi uppuv rabasaar, Laiksaare looduskaitsealune männik), Nigula looduskaitseala (Nigula raba õpperada, Kaubaru torn, Nigula järveäärne torn ja rabatorn, Pikksaare kuretorn, Kaubaru puhkekoht), Massiaru asula ja maa-alused kalmistud, Kabli looduse õpperada, RMK ööbimiskohad: Krapi ja Lemme telkimisala.

Tegevuskava: puhkekohtade rajamine Tali, Viisireiu lähedale ja Uuemaa vaatetorni juurde.

Pärnu-Lavassaare ring, 46,6 km

Asfaltteid on 35,1 ja kruusateid kümme ning betoonplaatidest teid 1,5 kilomeetrit.

Marsruut algab Pärnu kesklinnast Port Arturi juurest ja väljub linnast Uus-Sauga tänava kaudu. Lennuvälja nurga juurest suundub marsruut metsa vahele kruusateele, ületab vana raudteesilla ja kulgeb 0,8 kilomeetrit Nurme viival asfaltteel, keerates vasakule Jõõpre teele.

Pärast Lemmetsa küla pöörab matkarada paremale Lavassaarde viivale teele, 6,7kilomeetrine kruusane lõik on kivine ja võib olla ebamugav läbida. Lavassaares on võimalus sõita turbakaevanduse alasid vaatama. Lavassaarest suundub rada Audrusse, teel asub raudteemuuseum.

Audru ristist Audru keskuseni sõitke vanal maanteel ja Audrust Pärnuni Valgeranda viivat teed pidi, võimalikud alternatiivid.

Teele jäävad Sauga mõis, Pärnu lennujaam, Sauga raudteesild, Sauga kiviait, Ullaste mõisahäärber ja ait, Lavassaare asula ja Eesti muuseumraudtee, Jõõpre kirik, Uruste kirik, Audru kirik, Audru mõisakompleks ja park, Valgerand ja seikluspark.

Tegevuskava: kahe puhkekoha rajamine marsruudile, tulevikuvariandina Audru-Pärnu kergliiklustee rajamine, lennuvälja ümbruse teede korrastamine.

Pärnu-Liu ring, 54 km

Asfalti on 29,6 ja kruusateid 20,6 ning metsateid 3,9 kilomeetrit.

Ring algab Pärnu kesklinnast Port Arturi juurest. Linnast väljumisel variandid: Jannseni - Haapsalu maantee - Emajõe - Luha - Mõrra või Haapsalu maantee - Nooda - Papsaare tee.

Mere äärde jõuab tee Valgerannas, rannikul kulgeb marsruut Kavaruni. Kruusatee on algul ebatasane ja trepiline. Kümne kilomeetri järel on 7,9 kilomeetrit asfaltteed kuni Liuni. Liust Kavaru kaudu Tõstamaa teeni on 6,2 kilomeetrit kruusateed.

Lõik Valgerannast Kõpuni pakub võrratuid merevaateid, rannikul on mitu puhkekohta ja majutusasutust, vaatlustorne, sadamaid.

Kõpus tuleb minna 400 meetrit Pärnu suunas ja siis suunduda metsateedele. Kõpu surnuaia juurest pöörab tee paremale. Lõik on väga käänuline, kohati liivane.

Päraküla tee algab asfaldilõiguga kuni Kõima teeristini ja asfalt jätkub Tõstamaa teel Audruni ja sealt Pärnusse tagasi. Alternatiiv on poldrialale kavandatav kergliiklustee.

Teele jäävad Valgerand ja seikluspark, Audru roostiku kaitseala, Kabriste ja Sassi ratsaturismitalu, Lindi looduskaitseala, raba ja sadam, Liu, Kavaru, Maria talu-ratsakeskus, Pootsi-Kõpu kirik, Kõima, Audru kirik, Audru mõisakompleks ja park.

Tegevuskava: puhkekohtade rajamine Kabriste ja Kõpu-Kõima lähedale, tulevikuvariandina Audru-Pärnu kergliiklustee rajamine.

Pärnumaa suur kaar, 123 km

Kruusateid 77,3 ja asfalti 45,7 kilomeetrit. Võimalik on alustada matka Tõstamaa asemel Matsirannast, nii pikeneb teekond 17 kilomeetri võrra.

Suure kaarega avaneb võimalus teha jalgrattaga Pärnumaale ring peale. Teekond algab olemasoleva Eestit läbiva EuroVelo marsruudiga Pärnust läbi Audru Tõstamaale. Sealt Tõhelani ja Tõhelast Kallini viiv tee on kruuskattega. Tee lähedale jääb kaks järve, mille ääres on puhkekohad lõkke- ja palliplatsi, tualeti, vaatetorni, mänguväljaku ja ujumissillaga, kuid puuduvad suunavad sildid.

Männikustest Tõusini kulgeb rada kruusa- ja metsateedel (viidad puuduvad!), Tõusilt suundub rada Lõpe peale kruusateele (Täpsi-Väänja-Peantse). Lõik Peantse-Lõpe-Oidrema kulgeb kohati looduses, jõudes Lihula-Pärnu maanteele.

Oidremalt viib rada Mihklini, sealt Kõima (läheduses Soontagana maalinn ja Pikavere kiviaiad) ja Pärnu-Jaagupini. Tallinna maantee ületus on mõeldav autodele suletud Uduvere teeristil.

Edasisel lõigul on valitud alternatiivne tee Pööravere kaudu (saab ka läbi Mõisaküla) Kerguni ja sealt asfaltteed pidi Pärnjõeni, Massu teeotsast läbi Vaki Vändrasse.

Suurele kaarele jäävad Tõstamaa mõis, muuseum ja kirik, Tõhela kirik, järv ja koduloopööning, Oidremaa mõis, Mihkli kirik, kalmistu ja tammik, Soontagana maalinn, Koonga ja Kõima mõis, Vahenurme puisniit, Roodi mõis, mitu kirikut, Lydia Koidula sünnipaik. RMK info: Soontagana telkimisala, Avaste looduskaitseala õpperajaga, Soontagana maalinna ja Kurese küla matkarada.

Tegevuskava: puhkekohtade rajamine Tõhela järve äärde, Mihkli ja Kergu-Kaisma piirkonda.

Vändra-Kurgja-Jõesuu, 82,5 km

Asfalti on 24 ja kruusateid 54,5 kilomeetrit, metsateid 3,8 kilomeetrit. Sobib perematkadeks.

Matkarada algab Vändra keskväljakult, keerab Suure-Jaani teele ja kulgeb asfaldil Suurejõeni. Suurejõelt keerab tee vasakule kruusateele, kohati on Pärnu jõgi väga lähedal, vaateid teelt jõele on aga vähe.

Orikülas keerab rada metsateele, sealt Kurgja teeni ja Kurgja talumuuseumi. Kurgjalt tagasi liigutakse Pärnu jõe vasakkaldal kruusateedel Suurejõeni, sealt Suure-Jaani teed pidi Kaansooni.

Liikudes jõekallast pidi Suurejõeni, avaneb kauneid vaateid.

Kaansoolt Jõesuuni on kruusateed, vaated Navesti jõele ja Soomaa rahvuspargile, kus võib teha pikema peatuse.

Jõesuust alates ühtib teekond olemasoleva EstoVelo marsruudiga Pärnu-Sindi-Vändra. Jõesuul ületatakse rippsild ja liigutakse Pärnu jõe paremkaldal kruusateedel Vihtrani. Sealt Vändrasse viib asfalttee.

Marsruudile jäävad Carl Robert Jakobsoni talumuuseum Kurgjal, Soomaa rahvuspark, Aesoo rippsild, Poola sild, Saarisoo kanuukeskus, Ratta rändrahn ja Päkapiku mänd Jõesuus, Jõesuu rippsild, Kalevipoja vestitaskukivi ehk viie valla piirikivi.

Tegevuskava: neli puhkekohta jõe äärde.

Kaisma-Tootsi-Tori, 40,7 km

Rada on kava tasandil ja välja arendamata. Kaisma-Tootsi lõigul kulgeks marsruut Tootsi teed pidi, mis tuleb Kergu-Aluste teelt. Tee jääks raba äärde ja riigimetsa, sinna oli Pätsi ajal plaanitud suurim asundustalude kompleks.

Marsruut oleks huvitav, kui viia see üle Pööravere raba, kus saab huvilistele näidata, mida teeb 60 aastat inimtegevust suursoos loodusega ning kuidas loodus hakkab ennast jälle elule võitlema. Rajale jääb Peeter I rajatud Põhjasõja-aegne laudtee läbi suursoo, mis praegu on turbakihi all. Laudteele võiks minna umbtee, kus matkajad näeksid väljakaevatud osa laudteest.

Tootsist Tori poole kattub rada marsruudi Pärnu-Jaagupi - Lavassaare - Tootsi - Tori alternatiivmarsruudiga.

Marsruudile jäävad Kergu kirik, Kaisma järved, Tootsi asula, Ratta rändrahn ja Päkapiku mänd Jõesuus, Jõesuu rippsild ja Tori (põrgu, kirik, muuseum, mõisaansambel ja hobusekasvandus.)

Tegevuskava: puhkekohtade rajamine Ämmamäele, Viluvere järve äärde, Põhjasõja-aegse laudtee eksponeerimine.

Pärnu-Jaagupi - Lavassaare - Tootsi - Tori, 73 km

Tegemist on kavaga, mille puhul tuleb läbi arutada raudteetammi kasutamine.

Marsruut algab kava järgi Pärnu-Jaagupist asfaldil, hiljem väiketeedel kuni raudteetammini Tarva lähedal, sealt edasi raudteetammil Lavassaareni läbi Maima raba, turbatootmispiirkonna ja raudteemuuseumi, lõigu pikkus 19 kilomeetrit.

Raudteetammi kasutuselevõtt matkarajana pole veel selge eeskätt tuleohu tõttu turbaväljadel. Juhul kui turbaaladelt läbi sõita ei saa, kulgeb rada raudteetammil Pitsaluni ja sealt kruusateele, mis viib Lavassaarde.

Kui osutub võimalikuks sõita raudteetammi pidi Tootsini, jätkuks matkarada Pärnu-Jaagupist Tootsi, sealt Piistaojale, Pärnu jõeni ja kurvilisel teel läbi Muraka küla Torisse.

Teekonnale jäävad Lavassaare asula ja Eesti muuseumraudtee, Halinga mõis, Tootsi asula, Ratta rändrahn ja Päkapiku mänd Jõesuus, rippsild Jõesuus, kus Navesti suubub Pärnu jõkke, Tori (põrgu, kirik, mõisaansambel ja hobusekasvandus, muuseum).

Tegevuskava: puhkekohtade rajamine Toonoja matkaraja algusesse ja Kullimaa lähedale, raudteetammi kasutuselevõtt.