Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt langeb Eesti majandus tänavu 14,5 protsenti, mida on ülipalju, arvestades, et veel kevade hakul pakkusid nii ministeerium kui Eesti Pank selleaastaseks majanduslanguseks 8,5 protsenti.
Juhtkiri: Halba ja head
28. august 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suurettevõtja Rein Kilk ütles eile Vikerraadiole antud kommentaaris, et valitsuselt ootaks praegu selget ja sihipärast tegutsemist, mitte loosungeid. Tõepoolest, rohkem konkreetsust ja jõuliste reformide sooritamist tuleb valitsuselt oodata ja rahandusministeeriumi prognoos kinnitab selle hädavajalikkust. Lõputult kirvega kärpida pole võimalik.
Valitsuse kindel suund eurole on kiiduväärt, kuid suunast üksi on vähe kasu. President Toomas Hendrik Ilveski rõhutas pärast prognoosiga tutvumist, et valitsusel tuleb pingutada selle nimel, et praegune majanduslangus ei vähendaks arenguvõimalusi, et sotsiaalne turvavõrgustik tagaks ühiskonna nõrgematele liikmetele vajaliku kaitse ning samal ajal ei ähmastuks Eesti tulevase tõusu oluline teetähis, euro kasutuselevõtt.
Et euro edasilükkamine praeguses situatsioonis tooks kaasa ränki tagajärgi, kinnitab tööandjate keskliitki, mille liikmed näeksid eesmärgi saavutamiseks riigiasutuste kulude senisest veel jõulisemat kärpimist, pensionäride tulumaksusoodustuste kaotamist ja üksikisiku tulumaksu tõstmist. Riigile ilmselt kahjuks, kuid inimeste õnneks praegune valitsus vaevalt neid samme astuma asub. Seega meenutab Eesti seis järjest enam lõhkise küna ees seismist: kõik teavad, et küna on vaja parandada, aga ei suuda kokku leppida, kuidas seda teha, ning lobi voolab takistamata maha.
Kui eelnev kokku võtta, on seis ikka halb, kuid veidi lohutab see, et vähemalt rahandusministeeriumi prognoosi järgi ootab meid ees hindade langus. Riigil sellest suurt kasu pole, kuid õrna hingetõmbepausi see inimestele ehk annab.