Pärnu randa kogunenud inimesed süütasid laupäeva õhtul maa ja vee piiril sadu küünlaid ja tõrvikuid, tähistades niiviisi iga-aastast augusti lõpus peetavat muinastulede ööd.
Pärnu rand täitus sadade muinastuledega
29. august 2009, 23:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnus mitmendat aastat muinastulede süütamise üritust korraldav Mart Tõnismäe läitis Kait Tamra laulude saatel põlema suured ratasristid, inimeste kaasavõetud küünaldest ja tõrvikutest moodustus rannaliivale mitmesaja meetri pikkune tulederida.
Pärnu rannas toimunud muinastulede öö tähistamisel võis osaleda paar tuhat inimest. Juba kella 21 paiku olid rannaäärsed tänavad autodest tulvil, täpselt nii nagu kuumadel rannapäevadelgi.
Muistsete märgutulede taaselustamine algatati 1992. aastal Soomes. Tänaseni süttivad lõkked igal aastal augusti viimasel laupäeval kell 21.30. Muinastuled süüdatakse veel Ahvenamaa, Rootsi, Soome, Läti, Leedu, Poola, Saksamaa ja Taani randades. Eestis on see mitmes rannakülas juba traditsioon.
Muinasajal kasutati mere ääres märgutulesid, et meremehed leiaksid tee ohutusse sadamasse või randa. Tulede eest hoolitsemine oli juba viikingite ajal rannakogukondade kohustus. Nüüdisajal süüdatakse Läänemere ääres muinastuled selleks, et näidata mererahva ühtsust ja tuletada meelde meie ajalugu ja kultuuripärandit. Tuled läidetakse nendegi mälestuseks, kes igaveseks merele jäänud.
Pärnus toimus muinastulede süütamine 15. korda.
Rannarahva koja veebiaadressil andsid Pärnumaal plaanitavatest tuledest veel teada Varbla, Värati, Kihnu, Liu, Lindi, Valgeranna, Treimani, Ikla, Matsi ranna ja Kavaru inimesed.