/nginx/o/2012/02/27/985672t1h5975.jpg)
/nginx/o/2009/09/01/228571t1hbfa5.jpg)
Pärnu randa kogunenud inimesed süütasid laupäeva õhtul maa ja vee piiril sadu küünlaid ja tõrvikuid, tähistades niiviisi iga-aastast augusti viimasel laupäevaõhtul tähistatavat muinastulede ööd.
Muinastuled süttisid Pärnus vihma kiuste
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muinastulede süütamine on Pärnus saanud heaks traditsiooniks ja alati kogunevad mõtlikku üritust vaatama sajad inimesed. Varem on tuletseremooniat saatnud tantsunumbrid, eelmisel aastal laulis Siiri Sisask. Seekord oli esinema palutud Kait Tamra, kes oma elektriklaveriga kolis otse rannaliivale, tulede ja tõrvikute ringi sisse.
Mart Tõnismäe süütas lõkked ja suured ratasristid, madalas vees lõõmas laevakujuline tuleseade. Vaatepilti täiendasid kaugemal merel liikuvad paatide tuled.
Kahjuks rikkus üritust vihmahoog, kuid kaasavõetud küünlad ja tõrvikud läideti siiski ning Tamragi lubas vihma trotsides laulda seni, kuni klahvide alt sädemed lendama hakkavad. Rannaliiva kaevati sadu küünlaid, mis veepiiril moodustasid mitmesaja meetri pikkuse helendava rea.
Läänemere ääres süüdatakse muinastuled mererahva ühtsuse märgiks ja sümboolsete märgutuledena kõigile kodunt eemal olevatele hingedele. Tava taaselustati 1992. aastal Soomes ja tänini süttivad lõkked igal aastal augusti viimasel laupäeval kell 21.30.
Muinastuled näitavad valgust veel Ahvenamaa, Rootsi, Soome, Läti, Leedu, Poola, Saksamaa ja Taani randades. Eestiski on tulede süütamine mitmes rannakülas juba traditsioon.