Piirivalve hoiatab tutvust sobitavate ebaseaduslike sisserändajate eest

Eno-Gerrit Link
, veebitoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti pass.
Eesti pass. Foto: Raigo Pajula

Viimasel ajal on sagenenud juhtumid, kus ebaseadusliku sisserände eesmärgil otsitakse kontakti eraisikutega, palutakse neilt abi viisa vormistamisel, et saadud viisat ebaseadusliku sisserände eesmärgil kasutada.


Illegaalse immigratsiooni tendentside analüüs näitab, et sageli kasutatakse ebaseaduslikuks sisserändeks legaalseid võimalusi nagu turism, transiit, õppimine, tööalased ja isiklikud kontaktid.



Pärast Eesti liitumist Schengeni ühtse viisaruumiga on illegaalse immigratsiooni lähteriikide kodanikud hakanud Eesti vastu veelgi suuremat huvi tundma. Peamine eesmärk on Schengeni viisa saada, mis annab õiguse siseneda kõikide Schengeni liikmesriikide territooriumile.



Viisa saamiseks otsitakse kontakte nii eraisikute seast kui äriringkondadest. Potentsiaalse kutsujaga võetakse ühendust interneti teel ning avaldatakse huvi sõprussuhete, koostöö või ärisuhete loomise vastu. Seejärel palutakse abi viisa vormistamisel. Pärast viisade väljastamist kaovad aga välismaa partnerid, mis ei tähenda seda, et viisa jääb kasutamata. Nimetatud juhtumitel suunduvad Eestilt Schengeni viisa saanud kolmandate riikide kodanikud Lääne-Euroopa riikidesse.



Esimene tunnus, mis võiks inimesed valvsaks teha, on liigne kiirustamine viisa saamise ja küllatulekuga. Praktika näitab, et ebaseadusliku sisserände eesmärgil kasutavad viisa saamiseks seda võimalust kõige rohkem Aasia, Aafrika, Lähis-Ida ja endise Nõukogude Liidu kodanikud.



Piirivalveamet palub teavitada kõikidest juhtumitest, kus kolmandatest riikidest saabuma pidanud külalised ei ole kohale jõudnud ega endast märku andnud, elektronposti aadressil vihje@pv.ee.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles