Kütke puidugraanulitega

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ahi.
Ahi. Foto: Urmas Luik

Euroopa Liidu poliitilised otsused ja pidevalt muutuvad taastumatute ressursside hinnad sunnivad meid otsima alternatiive fossiilsetele energiaallikatele. Üks lahendusi on pelletite ehk põllumajandus- või puidujäätmetest pressitud graanulite kasutamine.


Eestis on kõige levinumad puidupõhised pelletid ehk saepurugraanulid.



Kütmisest tekkinud tahma kasutatakse väetise koostisena või utiliseeritakse prahina, sest tema kogus ei ületa 1,5 protsenti puidugraanulite algmassist. USA, Kanada ja Põhja-Euroopa pikaajaline kogemus pelletite kasutamisel kütusena näitab, et tahm eemaldatakse eramajapidamiste ahjudest ja kateldest kord kahe aasta jooksul.



Puidugraanulid ehk prullid on kontsentreeritud kütus konkurentsivõimelise hinnaga, nende hind ei sõltu fossiilsete energiaallikate hindade tõusust.



Prullide kütteväärtus ulatub 4,8-5 megavatt-tunnini tonni kohta kaheksa kuni 12 protsendi niiskuse puhul ja on suurem kui hakkpuidul ja puidubriketil.



Kuna väikestes prullides on palju kontsentreeritud soojusenergiat, ei vajata nende ladustamiseks nii palju ruumi kui halupuidu tarvis.



Tänapäeval on kasutusel kompaktsed täisautomaatsed küttesüsteemid, mille olemasolu teeb meie elu lihtsamaks ja pakub silmailugi.

Tagasi üles