Olin Stockholmi kivitänavatel tampinud juba üle poole päeva, kui võtsin suuna huvitava arhitektuuriga TV-tornile. Tuli minna üle avara muruplatsi. Astusin pinnaseteel nagu oma kodutalu karjamaal. Jalad puhkasid, väsimus kadus.
Lugeja kiri: Vallikraavi pargist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Järgmise päeva linnaekskursioonil kuulsin giidilt, et selle maa kinkis linnale kunagine kuningas tingimusel, et see jääb looduslikuks alaks, kuhu ei tohi midagi ehitada, isegi mitte kõnniteid. Pärast seda kogemust hakkasin lugu pidama linnaplatsidest, kus pole rajatisi ja tsivilisatsioon piirdub murupügamisega.
Kahjuks ei looda ma seda Pärnu vallikraavist. Liiga palju Eesti rajatisi on kohalikud arhitektid untsu keeranud sellepärast, et nende mentaliteedis ei ole arusaamist lihtsa asja ilust.
Kõigepealt leidkem õiged nimed. Mõnikord on trükitud “Vallikääru aas”. Minu arvates Vallikäär ja aas asuvad teine teisel pool valli ja kraavi. Minu arvates sobiks kogu piirkonna nimeks Vallikraavi park. Vallikäär on ainult org, mida ümbritseb poolringi kujuline vall.
Ehitusinsenerid ei suuda ette kujutada, missugune kaldakindlustus saaks valmis järgmiseks jaanipäevaks. Valli nõlvade silumine täitepinnasega on tehtav pärast kaldakindlustust. Nõlvad silutud, saab kasvama panna muru.
Muru vajab dekoratiivseks kasvamiseks vähemalt kaks aastat. Seda arvestades tuleks euroopalikud suured hansapäevad edasi lükata. See saab olema uue linnavalitsuse esimeste otsuste seas.
Siis, kui muinsuskaitset ei olnud, sai võimalikuks betoonist ja terasest kolakate rajamine.
Nüüd peaks muinsuskaitse sealt tõrjuma kolearhitektuuri ja lõpetama keskkonna reostamise müratümpsuga. Selle vastu on küll seadused, kuid Pärnus pole võimu, mis selle seaduse täitmist kontrolliks ja nõuaks.
Džunglilärmi ja karjumise koht peaks olema linnast kaugemal.
Minu mälus on talvise Vallikääru nõlvad ja org siledaks lihvitud algkoolipoiste suuskadest. Linnas ei olnud autode torudest väljuvat tahma ja lumi oli kevadeni lumivalge.
Mart Viisitamme unistuse järgi on üks, mis Vallikäärus puudub, liuväli. Linnarahvas olevat rahvahääletusel seda kinnitanud.
Absurd! Viisitamme linnast kaugemates riikides otsustavad selliseid küsimusi spetsialistid. Jäähall oleks spordilinnale kõige vajalikum spordiehitus. Kuid sellise mahutamine Vallikääru … Pole sõnu selle kommenteerimiseks.
Sellise ehitustöö kavandamisel määratakse kõigepealt, kas sellega saavutatakse tulemus, mis on ajutine lahendus, või kestab see aastasadu. See peaks olema öeldud projekti esimesel leheküljel. Kui loen, et sinna kavandatakse ujuvsild paatide kinnitamiseks, on tunda selle projekti halba haisu.