Ülehomme algavad Pärnus Rannapargi rekonstrueerimistööd, mis peaksid suvepealinna ühe uhkuse muutma senisest inimsõbralikumaks ja - nagu sedalaadi ettevõtmiste puhul tavatsetakse rõhutada - atraktiivsemaks. Tõsi ta on, et Rannapark väärib oma pika ajaloo ja puude liigirohkuse poolest igakülgset kaitset, kuid samal ajal ei saa sellesse suhtuda kui muuseumisse. Parki on rajatud jalgteed ja tänavavalgustus. Suures osas on need nüüdseks väsinud ja vajavad ammu korrastamist.
Renoveerimistööd hõlmavad Rannapargi alasid, millest üks külgneb Tammsaare, Lehe ja Supeluse tänava ning Ranna puiesteega ja teine jääb Ranna puiesteest mere poole Lehe ja Supeluse tänava pikenduste vahele. Seega saavad praeguse kava järgi 2010. aasta maiks korda just enim kasutatavad pargialad, millest läbi linlased ja turistid keskranda lähevad.
Pelgast rekonstrueerimisest eristab esmaspäeval algavat tööprotsessi päris uute aktsentide loomine. Rannaparki rajatakse pea-, kunsti, seltskondlike sportmängude ja rahu väljak. Merepoolsele pargialale tuleb uus mänguväljak. Seega sünnib Rannapark tõepoolest taas ja eks olnud selleks ammu aeg.
Rannapargi rekonstrueerimine väärib tähelepanu veel selle poolest, et Pärnu linna uhkuse remondiks kulub väike osa linna enda raha, suurem summa tuleb Euroopa Liidu regionaalarengu fondist. Euroraha maetakse Rannaparki ligi 18 miljonit krooni, kohalikku raha veidi üle kolme miljoni. Seega saab juba enne tööde algust nentida, et Pärnu on kõnealusel juhul saanud suurvõidu.
Muidugi kaasneb sedavõrd mastaapse tööga ohte, kuid kui kõik asjaosalised - linn kui töö tellija ja YIT Ehitus kui selle teostaja - Rannaparki asjatundlikult ning hoolikalt suhtuvad, muutub Pärnu kevadeks tublisti senisest rikkamaks ja toredamaks.