/nginx/o/2016/02/19/5064433t1h7a67.jpg)
/nginx/o/2008/12/04/100680t1h7671.jpg)
Laupäevane Pärnu Postimees käsitles lausa kolmel leheküljel Pärnu linna väljanägemist ja otsis põhjendusi, miks meie linnapilt on selline, nagu ta viimastel aastatel on kujunenud.
Juhtkiri: Pärnu areng ootab uut jätku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arhitekt Jüri Lassi artikkel põhjustas palju poolt- ja vastukaja, kuid internetis esitatud kommentaarid viitavad enamikus taas kurvalt sellele, kui paljud seal tatistajad vajavad tegelikult ravi ja puhkust arvutist.
Rahavaesel ajal on oma eelis: avaneb võimalus palju asju läbi rääkida ja koostada plaanid, mida uute väljavaadete tekkides saaks ellu viia. Pärnu inimesed peavad otsustama, millises suunas nad tahavad linna lähikümnendil arenemas näha.
Sõjaeelses Eesti Vabariigis jõuti kuurortlinna arendamisega oma aja kohta päris kaugele, eriti aastail 1934-1939. Siis lepiti paljuski linnaelu sesoonsusega. Nõukogude perioodil püüti üksteisega kokku sobitada kuurort- ja tööstuslinna oma nappide limiitide ja fondidega. Tulemust mäletame. Taasiseseisvunud Eestis tehti panus taas kuurortlinnale, kuid viimasel ajal on aru saadud, et sesoonsus ei taga linna küllaldast arengut. Oleks vaja värsket pilku.
Praegu on just aeg mõttetalgutel pead tööle panna ja ära otsustada, mis suunas areneda.
Rannas on Olev Siinmaa õnnestunud algus tehtud ja samas stiilis võiks Raeküla poole jätkata. Tervikpilku on tarvis Pärnu jõe kallaste suhtes, sest ei jõgi ega selle kaldad ole siin jõelinnale väärilist kasutust leidnud.
Pärnu Postimees on arutelule alguse teinud. Ärgem laskem ennast segada eesseisvatest kohalikest valimistest. Linnajuhid tulevad ja lähevad, pärnakad peavad hoolitsema oma elukeskkonna arenemise ja paranemise eest.