Praktikante ärgitati Saksamaal aeglasemalt töötama

Oliver Kütt (vasakul) ja Jaanus Vahtramäe kiitsid Saksamaa hästi arenenud tehnoloogilisi võimalusi ja sujuvat töökorraldust, mis jättis piisavalt puhkeaega. Foto: Urmas Luik

Kümme Pärnu Saksa tehnoloogiakooli õpilast läbis esimese kursuse järgse praktika Saksamaal, jättes endast võõrsil nii tööka mulje, et mitu firmaomanikku palus noormeestel rahulikumalt võtta ja töötempo alla lasta.

Jaanus Vahtramäe ja Oliver Kütt olid kaks kümnest Saksa tehnoloogiakoolis elektrikuametit õppivast noormehest, kes esimese kursuse lõppedes kohvrid pakkisid ja kuueks nädalaks Saksamaale Berliini külje alla praktikat tegema lendasid. Võimaluse selleks andis Euroopa Liidu rahastatav kutsehariduse edendamise programm “Leonardo da Vinci”.

Eesti noorte elukohaks sai Berliinist ligi 50 kilomeetri kaugusel asuv väikelinn Pätz, kus asub Saksa tehnoloogiakooli partnerkool Tbz Königs Wusterhausen.

Töökorraldus hästi paigas

Tulevased elektrikud jagati paaridesse ja saadeti ümbruskonna ettevõtetesse tööle. Vahtramäel ja Kütil vedas, sest hommikul kuuest alanud ja õhtul kella nelja paiku lõppenud tööpäev jättis võimaluse õhtutundidel kohaliku eluga tutvuda, kuid noormeeste sõnutsi leidus neidki, kes ametipostilt alles hilisõhtul tulema said.

“Firmad, kus töötati, olid erinevad. Osa sai koha väikeettevõttes, mina olin suurfirmas, kus ei tegeldud otseselt elektritöödega, kuid neil oli selleks eraldi osakond. Tegin neile kontorivalgustust,” rääkis Vahtramäe.

Et pärnakatel puudub varasem praktikakogemus, ei oska nad siinseid võimalusi Saksamaa omadega võrrelda, kuid leiavad, et elektritööde põhitõed ja standardid on igal pool samad ja selles suhtes võõras riigis hätta ei jäädud.

Küll kiitsid noormehed sealset läänelikku töökorraldust, mis oli ladus ja arvestas, et töötajad puhatagi saaksid. “Hommiku- ja lõunasööki pakuti tööl ja öeldi kohe ära, et pauside ajal on igasugune töötamine keelatud,” selgitas Vahtramäe. Samuti teab ta, et mitut eestlast manitseti harjumuspärast töötempot alla laskma, sest majandussurutisest pole puutumata jäänud Saksamaa elektritööstuski ja tegemist vajavaid asju nappis. Mitmel juhul tekkis olukord, kus kohalik palgaline oleks tööta jäänud, sest praktikandi nobedad näpud liikusid liialt kiiresti.

Tehas, kus Vahtramäe töötas, pandigi toodangu mahu vähenemise tõttu ajutiselt kinni ja noormehel tuli endale muud tegevust leida. Sellega ei tekkinud probleeme, sest partnerkool võimaldas eestlastel loengutes osaleda, näiteks tutvuti metalli- ja puusepatööga.

Kõrgtasemel tehnoloogia

Ehkki standardid on kõikjal samad, kiitsid noormehed Saksamaa häid õppimis- ja praktikavõimalusi, sest töötehnoloogia on seal peenelt arenenud ja elektroonikaseadmeid programmeerib arvuti. Kui Eestis joonistatakse mahukate elektrisüsteemide kohta seintele keerulisi skeeme, mis nõuavad palju aega, siis Saksamaal programmeerib arvuti kiibi, mis sama töö palju kordi lihtsamaks muudab.

“Saksa keelt olime esimesel kursusel õppinud, seda sai seal kõvasti lihvida ja vajadusel suhtlesime inglise keeles,” rääkis Kütt, kiites, et töökaaslased olid sõbralikud ja eestlased ei tundnud end kordagi välismaalaste, vaid ettevõtte täisväärtuslike töötajatena.

Vabal ajal tutvusid pärnakad Berliini elu ja vaatamisväärsustega, hoidsid kodustega interneti abil ühendust, lugesid raamatuid ja vaatasid filme.

“Kui välispraktikat koolis pakuti, olid paljud algul skeptilised ega tahtnud minna,” selgitas Vahtramäe. “Aga tagantjärele mõeldes oli see õige otsus, sest need, kes Eestisse jäid, olid vahepeal praktikakohtade leidmisega päris hädas, sest tööd polnud. Õnneks tehti parasjagu Port Arturi juurdeehitust ja spordihalli, see leevendas asja.”

Eestlaste tööga jäädi Saksamaal rahule ja Vahtramäe teab vähemalt kaht koolikaaslast, keda sealne ajutine tööandja pärast kooli lõppu meeleldi oma palgaliste rivis näeks.